Kui aura tekib elus esimest korda, näiteks kaob kõne, arvatakse, et inimesel on insult.
Migreeniga patsiendid on tundlikumad teatud neurokeemiliste ainete liigse tekkimise suhtes. Üks sel -line aine, mida migreeni puhul liigselt tekib, on kaltsitoniingeeni vabastav peptiid. Kui see kolmiknärvi ganglionist vabaneb, ärritab see kolmiknärvi tuuma. Viimane algab keskajust ja ulatub teise kaelalülini.
Seetõttu väga paljud migreeniga inimesed tunnevad, et nendel migreen algab kuklast. Sõltuvalt sellest, kui palju vabaneb peptiidi, mis on väga tugev valu võimendaja, ja kus ning kuidas see perifeersed närvilõpmed katab, oleneb valu tugevus ja asukoht. Klassikalise migreeni puhul on valu enamasti ühepoolne, aga võib esineda ka terve pea ulatuses. Tegelikult on sageli nii, et kui migreen saavutab maksimumi, siis oleks see nagu terves peas. Praktiseeriva arstina võin öelda, et ühel kolmandikul migreenipatsientidest tekib kahepoolne peavalu, ehkki migreeniepisood võib alata pea ühelt poolelt.
Selline on migreeni tekke kohta teadmine praegu. Välja on töötatud ka tekkepõhjustele suunatud ravimid, mis on aidanud omakorda häirest paremini aru saada. Migreen võib küll esineda põlvest põlve, aga selle otsene põhjus ei tulene pärilikkusest, kuna see esineb ka inimestel, kelle perekonnas pole varem migreeni olnud.
MIGREENIVALU PROVOTSEERIB ISEGI KÕNDIMINE
Kuidas aru saada, kas tegu võiks olla mig reeni või pingetüüpi peavaluga? Migreeni oluliseks eristavaks tunnuseks on, et see on ikka väga tugev peavalu. Inimeste valutundlikkus on erinev, nii et kui lasta patsientidel selle tugevust hinnata skaalal ühest kümneni, ütlevad ühed kümme, teised aga seitse.
Migreeni korral provotseerib igasugune kergemgi füüsiline pingutus valu, näiteks tasasel maal kõndimine või trepist käimine. Samuti on tüüpiline valgus- ja helitundlikkus. Pingetüüpi peavalu on nõrk. Numbrilisel skaalal hinnatakse seda tavaliselt ühe kuni nelja punktiga. Inimene saab kõiki asju teha, aga valu häirib, on olemas. Enamasti on see pressiva iseloomuga ja alati kahepoolne valu.
AURAD, MIS VÕIVAD NÄIDA INSULDINA
Migreeni üheks väljenduseks võivad olla ka aurad. Sel juhul tekib ajukoores nii-öelda pidurdus, mille tulemusena esinevad aurad, mis väljenduvad erinevate häiretena. Need võivad olla seotud nägemise,
kõne, tundlikkuse, aga ka motoorikaga. Inimesele võib teatud juhtudel tunduda, et tal on tekkinud halvatus. Kui see tekib elus esimest korda, näiteks kaob kõne, arvatakse, et inimesel on insult. Ta viiakse kiirabiga haiglasse ja võib-olla EMO osakonnas hakkab tekkima tugev peavalu. Siis saadakse aru, et tegelikult on see auraga peavalu. Tihtipeale on EMO-s insuldi käsitlus nii kiire, et peavalu ei jõua veel tekkida. Trombolüüsi alustatakse tänapäeval haiglates 20–30 minuti jooksul pärast patsiendi saabumist.
Nii et võib juhtuda, et inimest käsitletakse alguses kui insuldipatsienti, aga siis selgub tõsiasi, et on auraga migreen elus esimest korda. Õnneks trombolüüs on ravimeetod, mis ei kahjusta inimest – see on ka uuringutega kindlaks tehtud.
Aura kestab tavaliselt viiest minutist ühe tunnini, aga võib püsida ka kauem. Kui tekivad motoorsed sümptomid, käsi või jalg halvatakse, sel juhul võib see kesta isegi kolm päeva. Samuti võib mõnel inimesel esineda korraga mitu aurat. Näiteks üks aura kestab pool tundi, aga poole pealt algab juba teine, mille kestvus on võib-olla 90 minutit.
Nii auraga kui aurata migreeni puhul on ravikäsitlus põhimõtteliselt sama. Selle vahega, et kui migreenivalu puhul kasutatakse tihti ravimpreparaate nagu triptaanid, siis auraperioodil ei oleks seda kõige õigem kasutada, kuna nende toime seisneb veresoonte ahendamises. Auraperioodil on veresooned niikuinii ahenenud ja sel ajal neid kasutada ei ole mõtet. Aga kui nüüd valu tekib, võib neid hakata kohe võtma – siis vahet ei ole, kas on auraga või aurata migreen.
Kui kuus esineb mõni migreeniepisood, olgu auraga või aurata, käsitletakse seda kui harva esinemissagedust. Kui migreeni on aga kuus neli episoodi või enam, tuleks hakata tegema ennetavat ravi. Ennetava ravi valik sõltub väga palju sellest, kas oled mees või naine, noor või vana, millised kaasuvad haigused sul on, kas võtad teisi ravimeid. Migreeni on palju noortel naistel, kes on sünnitamise eas, ja nende puhul on ravivõtted mõnevõrra teised kui näiteks sünnitanud nais tel või kes ei kavatse sünnitada.
MAGNEESIUM MIGREENI VASTU?
Raske teema on krooniline migreen, mille korral pea valutab 15 ja enam päeva kuus. Kaheksa neist on migreenid, ülejäänud võivad olla ka pingetüüpi peavalud. See on tõeline väljakutse – praktiliselt üle päeva valutab pea ja inimene hakkab võtma ravimeid, millest areneb välja ravimsõltuv peavalu. See on must ring, millest väljatulek on väga keeruline, sest ei aita see, kui arstid kirjutavad ravimeid juurde. Sel juhul tuleb teha hoopis otsus, et kõik ravimid tuleb lõpetada päevapealt. See on raske periood, mis võib kesta nädala kuni kolm. Arstid teavad, mida niisugusel puhul kasutatakse. Siin tuleb mõnikord mängu magneesium, mis stabiliseerib rakku, on rahustava iseloomuga.
Ameerika peavaluassotsiatsioon võttis ligi kümne aasta eest vastu ravijuhendi, kus öeldakse, et magneesiumi olulisus migreenide ravis ei ole A-klassi tõestusega, aga et sellest võib migreenipatsienti dele kasu olla. Arstina võin öelda, et vau-efekti ma magneesiumist näinud ei ole, aga peame arvestama, kuidas seda kasutatakse. Veres võib magneesiumitase olla normis, aga rakus mitte. Peab võtma kas tavapäraseid või siis kõrgemaid annuseid – toimiv doos peaks olema 400–600 mg päevas. Mõnikord kasutame magneesiumit ka veeni süstituna, mis annab kõige parema efekti.
Magneesiumil on mitmeid erinevaid keemilisi vorme – magneesiumoksiid, magneesiumsulfaat, magneesiumtsitraat. Nimetatud käsimüügis saadaval magneesiumi vormid on sellised, mis tõstavad veres magneesiumi kontsentratsiooni, aga ei jõua väga hästi ajju ega rakku. See võib olla ka põhjus, miks praktilises elus magneesiumist vau-efekti ei saa. Seetõttu on välja töötatud uus magneesiumi ravimvorm, nimeks magneesium L threonaat. See läbib aju-verebarjääri ehk sel on suu kaudu võetuna reaalselt ka võime ajju jõuda. Apteegis seda ei müüda, küll aga mõnes tervisekaupluses. Inglismaal on magneesium L threonaat migreenispetsialistide seas laialdaselt kasutusel.
Magneesium on hästi talutav ja sobib hästi menstruaalmigreenide korral ja ka raseduse ajal võtmiseks.
