Kõige rohkem kohtab tendentsi, et inimene võtab unerohtu ja tekib sõltuvus.
Tänapäevane kiire ja stressirohke elutempo on uneaega lühendanud – teadlased arvavad, et koguni 35 protsenti täisealistest magab alla kuue tunni ööpäevas. Dr Veldi sõnul põhjustab aga uneajal töötamine mõne aja möödumisel kroonilisi tervisehädasid ja täisväärtuslik uni ei ole enam saavutatav ka siis, kui magamiseks on aega. „Magamine on eluks sama vajalik nagu söömine ja joomine, sest uneajal organism taastab ennast,“ kinnitab dr Veldi.
Mida enne uinumist vältida?
Paar tundi enne magamaminekut ei ole suurem söök kindlasti hea. Minu juurde on tulnud näiteks inimesi, kes kurdavad, et nad enam-vähem söövad end magama ja ärkavad siis öösel kell kolm refluksi vaevusega. Refluks on unega väga seotud. Samas päris tühja kõhuga ei ole ka hea voodisse minna – näiteks on noori, kes hoiavad oma kehakaalu, söövad kell viis õhtul viimase võileiva ega jää siis magama või ärkavad öösel üles. Enne magamaminekut sobib kerge valgurikas eine, näiteks puder või mõni piimatoit.
Sama käib aktiivse füüsilise trenni kohta. Jõusaalis tuled põlevad, aga tegelikult oleks aeg juba rahulikult kodus olla. Õhtul võib väljas teha jalutuskäiku, aga mitte aktiivset trenni. Une ja tegevuste vahelise seose nägemiseks oleks hea trükkida internetist välja unepäevik ning märkida kahe nädala jooksul iga päev ära, mis kell lähed magama, mida enne magamaminekut teed ja mis kell üles tõused.
Mis on parim soovitus öösel ärkajale, kui enam und ei tule?
Üldiselt soovitan rahulikku voodis lamamist, ei maksa minna paanikasse, et ma nüüd ei maga – sellega kütab end kõige rohkem üles. Võiks endale öelda: okei, ma ei maga, aga olen rahulikult voodis ja kogu mu keha puhkab. Tegelikult magab inimene rohkem, kui ta arvab, juhul kui ta just ei ole tõesti öösel raamatut läbi lugenud! Kui üles ärkamise põhjuseks on rahutute jalgade sündroom, aitavad jalamassaažid ja -vannid, aga viimased peaksid olema niisuguse temperatuuriga, mis erksaks ei tee.
Kas unerohu võtmine on väga libe tee?
Üldiselt oleks kõige soovitatavam melatoniini sisaldav unerohi, sest melatoniin on aine, mis reguleerib une-ärkveloleku rütmi, see on organismis ka loomulikult olemas. Zopiklooni tüüpi unerohud, mis on retseptiravimid, võeti kasutusele 1981. aastal ja mõned on neid sealtmaalt tarvitanud. Nii pika aja peale võiksid nad täpselt samamoodi platseebot võtta. Kõige rohkem kohtab tendentsi, et inimene võtab unerohtu ja tekib sõltuvus: algul võtab pool tabletti, jääb ilusti magama, aga siis enam ei jää. Edasi võtab terve tableti, mis tähendab, et ta peaks annust järjest suurendama, ja see on probleem. See, kui inimene võtab vaid teatud situatsioonis veerand või pool tabletti, ei ole väga hull. Vahel arvatakse, et tänapäeva meditsiin on kõikvõimas, aga alati peab aru saama, millega me rohkem abistame ja millega pigem kahjustame.
