Search

Henri Kaljumäe: uuringud on näidanud seost D-vitamiini taseme ja südame-veresoonkonna haiguste vahel

Kuidas hoida oma südant ning milline võib olla seos südametervise ja D-vitamiini taseme vahel? Ida- Tallinna Keskhaigla kardioloog-juhtivarst dr Henri Kaljumäe räägib sel teemal läbiviidud värskematest uuringutest.
Middle-aged,Woman,Sit,In,Living,Room,Connected,Fingers,Showing,Heart

Madal vitamiin D retseptorite tase on seotud haiguse raske kuluga.

Millist rolli mängib D-vitamiin südame tervises?

Südame veresoonte lupjumine ja ajuinfarkt on endiselt globaalselt juhtivaks surma põhjuseks. Nende haiguste risk tõuseb rahvastiku vananemisel, kuid riskitegureid on peale vanuse teisigi. Vaatlusuuringud on näidanud pöördvõrdelist seost vitamiin D (täpsemalt 25-hüdroksü-D-vitamiini) taseme ja südame-veresoonkonna haiguste vahel. On arvatud, et just madalam organismi vitamiin D tase võib olla seotud tõusnud kardiovaskulaarsete sündmuste (näiteks südamelihaseinfarkti) riskiga. Randomiseeritud kontrollitud uuringud ei ole üheselt sarnaste tulemusteni jõudnud, kuid vanematele uuringutele on ette heidetud mitmeid puuduseid, muuhulgas ebapiisavas annuses vitamiin D tarbimist või puudulikku koostööd uuritavate ja uurijate vahel.

2023. aastal British Medical Journalis publitseeritud artiklis leidsid autorid, et 60-84-aastasel uuritavatel, kes tarbisid 5 aasta jooksul vitamiin D3 (kolekaltsiferool) toidulisandit, esines vähem kardiovaskulaarseid sündmuseid (südamelihase- ja ajuinfarkti, südame veresoonte parandamist), kuid võrreldes platseeborühmaga oli erinevus absoluutse riski languses väike ning statistiliselt ebaoluline (1). See tähendab, et tulemus võis, aga ei pruukinud olla seotud vitamiin D tarbimisega.

Hetkel puudub kindel soovitus vitamiin D preparaatide tarvitamiseks kardiovaskulaarse riski langetamiseks või nö südamelihase tugevdamiseks, kuid arvestades selle teisi kasulikke toimeid võib olla kasutamine õiges olukorras põhjendatud.

Milline on viirushaiguste mõju südamele?

Südamelihase põletiku ehk müokardiidi kõige tüüpilisemaks tekkepõhjuseks on tõepoolest viirusinfektsioonid, kuid õnneks ei päädi valdav enamus viirusinfektsiooniga kulgevaid haigestumisi müokardiidiga.

Publitseeritud teadusuuringud viitavad vitamiin D mõjule inimeste immuunsüsteemi regulatsioonis ja põletikureaktsiooni ohjamises. Südamelihase põletikuga patsientide südamelihasest võetud koeproove uurides on leitud, madal vitamiin D retseptorite tase on seotud haiguse raske kuluga. Milline on seejuures organismi vitamiin D taseme olulisus, ei ole teada ja põhjapanevaid järeldusi enne täiendavate uuringute läbiviimist ei ole võimalik teha.

Mida inimene saab enda südametervise heaks ise ära teha?

Ameerika Südameassotsiatsioon on eelmisel aastal välja andnud uue versiooni kontseptsioonist, mis rõhutab kaheksat põhilist dimensiooni, millele kõik inimesed peaksid pöörama tähelepanu selleks, et säilitada ja paranda südame- ja veresoonkonna tervist ning ennetada teiste oluliste terviseprobleemide kujunemist.
– Peaksime toituma mitmekülgselt ja tervislikult.
– Peaksime liikuma piisavalt ja regulaarselt.
– Mitte suitsetama, suitsetajad peaksid sellest tegevusest täielikult loobuma.
– Magama regulaarselt vähemalt 7-9 tundi igal öösel (mitte ööpäevas kokku)
– Säilitama normaalset kehakaalu. Ideaalne kehamassiindeks üldrahvastikus on 25.
– Teadma oma vere kolesterooli väärtuseid ja veenduma, et need oleksid normis.
– Teadma ja hoidma kontrolli all oma veresuhkrut.
– Jälgima oma vererõhu väärtuseid, et hoidma need kontrolli all.

Milliseid viimase aja trende võib südamehaiguste seisukohalt välja tuua?

Klassikalised riskitegurid, nagu suitsetamine või kõrge vererõhk ei ole kadunud, aga pead tõstavad nii-öelda kaasaegsed riskitegurid, millest kesksel kohal on kindlasti rasvumine ning ülekaal. See on meditsiinilises mõttes kahtlemata üks kaasaja suurimaid väljakutseid. Rasvumine algab reeglina kodustest toitumisharjumustest ja meie toidulauale kipuvad järjest rohkem jõudma ultra-töödeldud toidud, mis on ülimalt energiarikkad ja sisaldavad sageli vähe meie jaoks kasulikke/vajalikke aineid ning seejuures kipuvad sisaldama meie jaoks otseselt kahjulikke aineid. Oluline on mõista, et meie kehas puudub organsüsteem, mis jääks puutumata rasvumise kahjulikest mõjudest, kuid selle mõju südame-veresoonkonna haiguste ja II-tüüpi diabeedi kujunemisele on enim uuritud ja kõige selgem.

1. Thompson B, Waterhouse M, English D R, McLeod D S, Armstrong B K, Baxter C et al. Vitamin D supplementation and major cardiovascular events: D-Health randomised controlled trial BMJ 2023; 381 :e075230 doi:10.1136/bmj-2023-075230

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Mida spetsialistid räägivad

Liitu meie uudiskirjaga

syda

Liitu Tervisemeetri uudiskirjaga ja saa osa värskemate terviseuudistega ja videointervjuudega

Liitumisega kinnitad, et oled tutvunud Tervisemeeter Meedia üldiste privaattingimustega ning nõustud kasutustingimustega