Õhtul söömist vältides annad südamele ja veresoontele puhkust.
Korraliku une vundament on tervislik eluviis. Praegusel ajal kipub alkoholitarbimine suurenema ja toitumine kehvemaks muutuma – süüakse rämpstoitu, kuna pingenivoo on kogu aeg üleval. Märtsis ja aprillis märkas tänavatel palju kõndijaid – siis olid ka spordiklubid kinni –, aga praegu näeb spordiklubides vähe inimesi. Ühelt poolt on mõistetav, peab kogu aeg treeninguseadmeid puhastama ja võimaliku nakkusohu tõttu on ebamugav.
Kehalist aktiivsust on vaja rohkem! Pea iga päev üritan jalgsi tööl käia, isegi kui vihma sajab ja ilm on karge. Pool tundi tulen tööle – pärast on hoopis teine tunne ja töömeeleolu.
Mõni teeb trenni õhtul kaheksast kümneni ja see sobib talle. Kuuest kaheksani on normaalne – mina mängin tennist või käin jõusaalis. Kella viie ja seitsme vahel treenida oleks veel parem variant, aga seitsmest üheksani jääb üldiselt liiga hiljaks. Organism on pärast nii erk ega taastu ära – siis ei tule und. Mina pean kindlaks ajaks tööle minema, aga mõned inimesed saavad hommikul kaua magada ja siis ei pruugi hilisemast voodisseminekust probleemi tõusta. Seitsekaheksa tundi peaks ikkagi und olema. Mõni piirdub ka nelja tunniga ja elab samuti hästi, aga see on ikkagi erand.
ENNE UND EI SÖÖ
Väga suur probleem on, et õhtul süüakse palju – põhiline toidukord on õhtul. Uuringute järgi võiks viimase toidukorra ja une vahel olla 12 tundi, isegi 16. Öeldakse suisa, et söögikorrad võiks mahutada kaheksa tunni sisse ja selle jooksul võib lubada endale päris palju, ja siis 16 tundi ei söö üldse. See võib olla natuke ekstreemne ega pruugi igaühele sobida, eriti kui on probleemid mao ülehappesusega. 12-tunnine paast võiks aga olla. See aitab tugevdada organismi vastupanu ja säilitada veresoonte tervist. Kui süüakse õhtul hilja ja inimene magab seitse tundi, siis paastu jääb seitse-kaheksa tundi – seda on kindlasti liiga vähe. Öösel peab organism tegelema seedimisega ja neerud töötavad intensiivsemalt.
Õhtul söömist vältides annad südamele ja veresoontele puhkust. Veresoontel on vaja puhkeaega –vererõhk on tunduvalt madalam öösel. Ka süda vajab puhkust – südamelöögid on tunduvalt aeglasemad öösel, kusagil 40–50 lööki minutis ka tavalisel inimesel, mitte ainult sportlasel. Ainevahetus vajab samuti regulatsiooni – vahepeal on vaja aega, kus seedetrakt saab mingisuguse puhkuse.
Peaks viima miinimumi õhtuse söömise või üldse jätma ära – pärast kella kaheksat kindlasti. Pealegi vajab aju toitaineid just hommikul, kui algab aktiivne tööprotsess.
SOOLA TARBIMINE KONTROLLI ALLA
Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku. Soola tarbitakse keskeltläbi kaks või kolm korda rohkem, kui füsioloogiliselt peaks. Mis tähendab, et täiendavalt soola lisada ei tohiks. Toitudes, mida tavapäraselt sööme, on piisav soolakogus juba olemas. Kui küsimus on maitses, saab ürtide või teiste lisanditega maitset anda. Inimesed on lihtsalt harjunud soolase toiduga, ümberharjumine võtab aega.
Soomes on suur soolatarbimise langus – 30 aastaga langes neil keskmine soola tarbimine umbes 16 grammilt kaheksale grammile. Nad võtsid kasutusele mineraalsoola, kus naatrium oli asendatud osaliselt kaaliumiga.
Väga kiireid muutusi ei saa teha, sest inimene on soolase maitsega harjunud ja ta jääb nagu millestki ilma. Tegelikult organismil ei ole seda soolakogust vaja, aga tekkinud on harjumus. Ajalooliselt oli soolaga vaja konserveerida liha. Sellega seoses saabus väga suur soolatarbimise langus Euroopas 1950. ja 1960. aastatel, kui tulid külmkapid. Soola tarbimine langes tohutult kõigepealt Rootsis, seejärel Soomes. Varem oli palju füüsilist tööd, higistati rohkem ja siis oli soolal mingi mõte, aga tänapäeval jääb kehalist tegevust väheseks, enamus töötavad mugavates tingimustes, inimesed väga palju ei higista. Võtab kümneid aastaid aega, enne kui inimesed harjuvad madalama soolatasemega.
ÖISED HINGAMISPEETUSED SEAVAD SÜDAME OHTU
Väga palju on tekkinud uneapnoed – öiseid hingamispeetusi, millega kaasneb norskamine. Kui inimene väga kõvasti norskab, on see viide, et ta võiks teha uneuuringud. Lühike kael ja ülekaal aitavad uneapnoe tekkele kaasa.
Uneapnoega inimesed tõusevad sageli öösel hundiisuga, söövad veel, kuna kõht on tühi. Päeval on nad kogu aeg unised ja kõrge vererõhk tekib sageli selle tagajärjel. Mida rohkem nad sellise režiimiga jätkavad, seda rohkem kaal tõuseb ja seetõttu läheb uneapnoe veel raskemaks.
Uneapnoe aparaadid, mis positiivse rõhuga hingamisteid öösel lahti hoiavad, annavad hoopis parema elukvaliteedi, ehkki kahjuks kõik ei adapteeru nendega. Väga paljud ei tuku päeval enam kogu aeg. Väga palju autoavariisid maailmas juhtub, kuna inimesed on uneapnoega ega puhka öösel välja, on kogu aeg unised.
Kui vererõhk läheb kõrgemaks, arterite lupjumine kiiremaks, võib lõpuks tekkida insult. Muidugi võivad ka öösel tekkida eluohtlikud südame rütmihäired. Kui vahel inimene ei hinga minut aega, tekib tohutult kiire südametegevus – inimene hakkab nagu sepalõõtsaga hingama, südametegevus on kiire ja tekib palju vahelööke. Kui südamel on midagi tõsisemat viga, ei pruugi süda vastu pidada. Hingamispeetustega patsiente, kes hakkavad vilinal hingama ja lõõtsutama, on päris palju ja nad saavad head abi.
UINUTID ON TUPIKTEE
Väga sageli on unehäired stressist ja ülepingest – krooniline stress vajab aga kuid, enne kui tekivad unehäired. Siis tuleb kasutusse võtta kõik nõuanded, et õhtul ei oleks kõht täis, igal õhtul minna ühel ajal voodisse, pärast kella nelja päeval uinakuid mitte teha. Kui üldse teha tukastus, võiks see olla pool tundi või maksimaalselt tund päeval, mitte pikem. Alkohol, kofeiin muudavad samuti und kehvemaks. Kui juba minna voodisse, ei peaks seal kaua lugema ega televiisorit vaatama – siis on uinuda raskem. Magamistoas peab olema sobilik temperatuur – ei tohiks olla liiga palav ja tuba peaks olema vaikne ning hea ventilatsiooniga.
Olen täheldanud, et sageli inimesed loodavad liiga palju uinutite peale. See on tupiktee – esiteks une füsioloogilisus läheb kehvemaks pikemal tarbimisel. Teiseks ei saa siis nendeta enam kuidagi läbi. Kui vähegi võimalik, peab ikkagi väsitama end näiteks füüsiliselt. Mitte küll paar tundi enne uinumist, aga et oldaks tõesti väsinud. Mitte vaimselt väsinud – siis uinub kehvasti. Füüsiline väsimus soodustab aga magamajäämist.
MELATONIIN JA TAIMETEED
Päris hästi mõjub melatoniini kasutamine, aga inimesed on erinevad – kõigile ei mõju sama efektiivselt. Melatoniin on füsioloogiline aine, mida organismis sünteesitakse, kui läheb pimedaks. Seetõttu peaks toimuma magamine alati pimedas ruumis. Melatoniini süntees vanusega langeb. Melatoniinil on ka teisi toimeid – organismi kaitsevõime osas on see oluline.
Tavaliselt piisab melatoniini doosist 0,5–2 milligrammi. Osa inimesi vajab ka suuremat doosi, aga siis peab arstiga juba nõu pidama, kuna ka melatoniinil on kõrvaltoimed. Osale aitavad väga hästi taimeteed. Igaüks peab leidma sobiva, tuleb lihtsalt proovida. Punane tee, mis ei sisalda kofeiini, mõnele ei maitse. Mõni aga ütleb, et hakkas kasutama, isu on väiksem ja sobib väga hästi. Tee kogus, eriti eesnäärme suurenemisega meestel, et tohiks õhtul olla väga suur. Paljud ärkavad muidu öö jooksul mitu korda, kuna peavad käima tualetis, ja see võib une kvaliteeti häirida.
Palju võimalusi tervislikku und soodustada on inimeste enda kätes. Rohkem, kui oskaks ette kujutada.
