Search

SÜDAMEARST: inimeste endi kätes on rohkem, kui nad arvavad

Põhja-Eesti Regionaalhaigla südametervise kabineti ülemarsti ja kardioloogiakeskuse teadusjuhi prof Margus Viigimaa sõnul peituvad Vahemere dieedis laialdased kasulikud tervisemõjud ning seda eriti kõrge kolesteroolitasemega patsientidele. „Kui kõik, ka mõõdukalt ülekaalulised inimesed, langetaksid oma kaloraaži 10% ja pöörduksid mõõduka Vahemere maade dieedi poole, tooks see meeletu tervena elatud eluaastate arvu kasvu,“ ütleb Viigimaa.
Middle,Age,Hispanic,Couple,Smiling,Happy,Eating,Beef,With,Salad

Inimesed toituvad tervislikult, aga selle juures on ka sotsiaalne pool.

Mis on Vahemere inimeste pikema eluea ja parema tervise saladus?

See hõlmab kahte komponenti: Vahemere dieet ja sotsiaalne elustiil. Vahemere dieedis on rõhk taimsel ja hooajalisel vähetöödeldud toidul. Olulised on pähklid, puu- ja köögiviljad, oliiviõli, täisteraviljast tooted (pruun riis, kinoa, hirss) ning värsked kalatoidud. Punane liha on teisejärguline. Soola asemel kasutatakse mitmeid erinevaid ürte ja see aitab vererõhuhaiguste progressiooni pidurdada või üldse ära hoida. Magustoite asendavad puuviljad ja marjad. Eestis on võrreldes Vahemere maadega soolaste ja magusate snäkkide, suhkru ning suhkruga magustatud jookide osakaal toidupüramiidis liiga suur. 2010. aastal tunnustas UNESCO Vahemere dieeti kui inimkonna kultuurilist pärandit. Inimesed toituvad tervislikult, aga selle juures on ka sotsiaalne pool.

Kui palju saab inimene südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks ise ära teha?

Inimeste enda kätes on palju rohkem, kui nad ise arvavad. See moodustab kogu ennetusest 50% või isegi rohkem. 25 aastat tagasi läbi viidud uuringus selgus, kuidas Rootsi inimesed usuvad Eesti inimestest oluliselt rohkem, et nende tervisekäitumine aitab kardiovaskulaarhaigusi ennetada. Isegi nüüd, kui terviseteadlikkus on suurenenud, loodetakse ikka suurel määral arstiabile ja arvatakse, et palju seisneb ka geneetikas.

Olete öelnud, et Vahemere dieet on elukestva hea tervise kuldstandard. Millist kasu toob see dieet kõrge kolesteroolitasemega patsientidele?

Vahemere dieet normaliseerib vererõhku, langetab LDL-kolesterooli taset, tõstab HDL-kolesterooli taset ja aitab vähendada kehakaalu. Lisaks sellele vähendab see diabeedi väljakujunemise riski 50% võrra ja südame-veresoonkonnahaiguste tekkimise riski 31% võrra. Veel on teada, et dieet vähendab vähi, depressiooni ja dementsuse riski, tugevdab luid ning vähendab oksüdatiivset stressi.

Millised oleksid olulisemad väljavõtted Vahemere dieediga seotud uuringutest, kui pidada silmas kolesteroolitaseme langetamist ja südamehaiguste ennetamist?

Väiksemaid uuringuid on Vahemere dieedist palju tehtud. Kõrgema taseme tõendatuse jaoks on vaja randomiseeritud uuringut. Üks olulisemaid on PREDIMEDi uuring, mis on avaldatud New England Journal of Medicine’i meditsiiniajakirjas (üks suurima mõjufaktoriga meditsiiniajakirju). Uuring viidi läbi Hispaanias suure kardiovaskulaarse riskiga inimese seas vanuses 55–80 eluaastat. Uuringus jaotati osalejad kolme gruppi: ühele soovitati toidus vähendada loomseid rasvu, teisele grupile süüa rohkem pähkleid ja kolmandale grupile tarbida esimese külmpressi (extra virgin) oliiviõli. Pärast nelja aasta ja kaheksa kuu pikkust jälgimisperioodi uuring katkestati, sest saadi piisavalt head tulemused. Oliiviõli osakaalu toidulaual suurendanud inimestel vähenes kardiovaskulaarrisk 31% võrra ja pähklite kogust suurendanud inimestel vastavalt 28% võrra. Seega vähenes mõlemal juhul kardiovaskulaarne risk ligi kolmandiku võrra. Leiti, et uuringus osalejatel vähenes müokardiinfarkti ja insuldi väljakujunemise tõenäosus. Lisaks leiti, et dieedi abil väheneb metaboolse sündroomi, diabeedi, hüpertooniatõve, hüperkolesteroleemia ja põletikureaktsiooni teke.

Tervisliku menüü omadused

• SVH riski vähendamiseks on soovitatav rakendada Vahemere (või sellesarnast) dieeti

• Eelistatud on rohkem taimsel toidul ja vähem loomsel toidul põhinev menüü

• Kogu päevane soola tarbimine < 5 grammi • 30–45 grammi kiudaineid päevas, eelistatult täisteratoodetest • ≥ 200 grammi puuvilja päevas (≥ 2–3 portsjonit) • ≥ 200 grammi köögivilja päevas (≥ 2–3 portsjonit) • Punase liha tarbimist tuleks vähendada maksimaalselt 350–500 grammini nädalas, eelkõige tuleks vähendada töödeldud liha tarbimist • Kala, eelkõige rasvane kala, on soovitatav 1–2 korda nädalas • 30 grammi ilma soolata pähkleid päevas • Alkoholi tarbimist on soovitatav piirata maksimaalselt 100 grammini nädalas • Piirata tuleb suhkruga magustatud jookide, näiteks karastusjookide ja puuviljamahlade tarbimist

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Mida spetsialistid räägivad

Liitu meie uudiskirjaga

syda

Liitu Tervisemeetri uudiskirjaga ja saa osa värskemate terviseuudistega ja videointervjuudega

Liitumisega kinnitad, et oled tutvunud Tervisemeeter Meedia üldiste privaattingimustega ning nõustud kasutustingimustega