Üha enam on hakatud rääkima D-vitamiini olulisusest ning sellest, kuidas Eesti inimestel pole seda organismis piisavalt. Põhjuseid, miks see teema iga aastaga järjest populaarsemaks muutub, on mitmeid.
Lapse õpingute, arengu ja üleüldise tervise toetamises mängib rolli üks tähtis vitamiin. Kuidas seda võtta ning milliseid nüansse tasub teada, selgitab Benu Elva Tervisekeskuse apteegi proviisor Marget Raukas.
D-vitamiin, mida rahva seas kutsutakse ka päikesevitamiiniks, on laialdase toimega rasvlahustuv vitamiin. Peamiselt vajab
organism seda kaltsiumi ainevahetuse reguleerimiseks, et tagada terved ja tugevad luud ning hambad, immuunsüsteemi
funktsioneerimiseks ja lihastööks. Põhiline D-vitamiini allikas inimorganismile on päikesest lähtuv UV-kiirgus, mille toimel
vitamiini nahas sünteesitakse.
Vananedes on loomulikud füsioloogilised muutused, mis võivad tingida toidu imendumise ja omastamise aeglustumise ning halvenemise. Eakate toidulaud on erinevatel põhjustel tihti ka ühekülgsem. Kuidas tagada, et ka selles eluetapis oleks piisavalt mikrotoitaineid?
SYNLABi laboriarst dr Irina Utenko vastab, kas võisime suvel saada piisavas koguses D-vitamiini või peaks varusid täiendama asuma?
Põhjuseid, miks Eesti inimestel on madalad D-vitamiini näitajad, on mitu. Esmajoones on eluharjumused muutunud. Tänapäevane elu ei nõua eriti
aktiivset füüsilist tööd väljas. Seetõttu on vähenenud ka päikesekiirguse kontakt ja seeläbi loomuliku D-vitamiini süntees naha kaudu.
Uuringud on Eestis näidanud D-vitamiini puudulikkust. Miks väga olulise vitamiini osas on jätkuvalt defitsiit?
Kui korraldada konkurss kõige olulisema mineraalaine leidmiseks inimorganismis, ei ole võitjas kahtlust – selleks on kaltsium.
21. sajand on lisanud palju uusi teadmisi D-vitamiini metabolismi, aga ka geneetika kohta. On kättesaadavad erinevad D-vitamiini preparaadid nii vitamiinivaeguse profülaktikaks kui ka rahhiidi raviks.
