Paljud naised kirjeldavad menopausi ja selle eelset ning järgset aega kui tunnet, et “ma ei ole enam päris mina ise”. Toompargi Vaimse Tervise Keskuse psühhiaater ja ravijuht dr Margus Lõokene ütleb, et aju ei ole kunagi valmis organ. See muutub ja kohaneb kogu elu.
Paljud naised märkavad neljakümnendates, et keha annab endast uuel moel märku. Uni ei ole enam endine, meeleolu kõigub ning energiat jääb vähemaks.
Ühel hetkel neljakümnendates eluaastates võib naine ärgata ja mõelda: „ma ei ole haige, aga ma ei ole ka endine“. Kusagil sügaval on aimdus, et kehas toimub midagi olulist, millest ei räägita eriti valjusti. See võib olla menopaus. Kuidas end sel ajal vaimselt toetada?
Menopaus on naise elus loomulik ja vältimatu etapp, kuid sellega kaasnevad muutused ulatuvad palju kaugemale kuumahoogudest ja meeleolukõikumistest. Just sel perioodil hakkab märgatavalt suurenema ka südame- ja veresoonkonnahaiguste risk. Professor dr Margus Viigima selgitab täpsemalt, mida südamega seonduvalt menopaus endaga kaasa tuua võib ning millega peaks arvestama.
Enneaegse vananemise taga on enamasti meie igapäevased harjumused, mitte ainult geenid või vanus. Hea uudis on see, et teadus teab tänaseks üsna täpselt, mis meid vanemaks teeb ja mida selle vastu teha annab.
Menopaus on elu loomulik etapp, mil naise viljakas iga lõppeb. Sageli käsitleb ühiskond menopausi kui midagi ebamugavat või kaotusterohket. Kuid teadus pakub ka hoopis teise nurga alt vaadet: menopaus ei ole ainult hormonaalne läbimurre, vaid ka uus algus, mil on mitmeid positiivseid mõjusid nii kehale kui vaimule. Loe, mida on värskemate teadusuuringute põhjal naisel sellest eluperioodist võita!
Kas teadsid, et osteoporoosi ehk luuhõrenemise üks esimesi ohumärke on 50.–60. eluaastatel esinev luumurd, mis tekib tavaliselt libedaga kukkumisel randmepiirkonda ja esineb seda rohkem naiste hulgas.
Magamine ja uni on hea tervise alustalad. Piisava une korral esineb vähem kroonilisi haigusi, püsime kauem terved nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Keha püsib vastupanuvõimeline, vähenenud on risk haigestuda südame ja veresoonkonna haigustesse ning diabeeti, vähirakkude jagunemine on oluliselt aeglasem ja keha immuunsüsteem suudab neid edukalt kahjutuks muuta.
Kui tunned, et tarbitavad alkoholikogused on kasvanud liiga suureks või sagedaseks, siis see artikkel on sulle. Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Külliki Suurma räägib lähemalt maksahaigustest ning alkoholi mõjust meie organismile.
Pärast 40. eluaastat muutub sama kaalu hoidmine üha raskemaks. See, mis töötas 20–30-aastaselt – kalorite vähendamine, füüsiline aktiivsus, erinevad praktikad –, enam ei aita. Aga mida siis teha?
