Melanoomi esineb ka noortel inimestel ning eriti ohtlikuks peetakse naha kiiret ja korduvat põletamist päikese käes, nagu juhtub näiteks lõunamaareisidel.
„Ultraviolettkiirgus on vajalik D-vitamiini sünteesiks ja ravib ka mitmeid nahahaigusi, nagu psoriaas ja atoopiline dermatiit, kuid liigsel päikese käes viibimisel avalduvad ka mittesoovitavad tagajärjed, nagu päikesepõletus, sünnimärkide rohke tekkimine, naha enneaegne vananemine, nahavähk, melanoom ja krooniline silmade kahjustus,“ selgitab dr Mäestu.
Ohutut päevitamist tema sõnul ei eksisteeri. „Naha päevitumine on naha kaitsereaktsioon ja päevitunud nahk on juba päikesest kahjustatud, seega tervislikku päevitust ei ole olemas. Päevitamist ei tohiks mitte kuskil reklaamida,“ rõhutab ta. Nahaarstina näeb dr Mäestu liiga sageli päikesest kahjustatud nahka, naha pahaloomulisi kasvajaid ja üsna kerget suhtumist päikesepõletustesse. Positiivse trendina toob ta välja, et päikesekaitsekreeme on hakatud aktiivsemalt kasutama ja solaariumifänne on jäänud vähemaks.
NAHAVÄHI TUNNUSED
Liigne päikeselembus võib viia nahavähini. „Naha pahaloomuline kasvaja võib tekkida igas nahapiirkonnas, kuid sagedamini päikesele avatud kehaosadel: näol, peanahal, huultel, kõrvadel, kaelal, rinnal või käsivartel. Nahavähk saab alguse marrasknaha rakkudest. Erinevad nahavähi vormid avalduvad kas väikese naha värvi või punetava sõlmekesena või ketendava ja koorikutega laiguna, mis ei parane, suureneb ja kipub korduvalt haavanduma. Nahavähi tunnuseks võib olla ka nahamoodustise sügelus ja valulikkus, mis on kestnud vähemalt kaks kuud,“ selgitab dr Mäestu ning lisab, et nahavähi sagenemist seostatakse elanikkonna vananemise ja päevitamisega.
Naha melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis areneb naha pigmentrakkudest ehk melanotsüütidest kas eelnevalt tervel nahal või pigmentsünnimärgi sees. „Sünnimärgi hoiatusmärkideks on värvuse muutus, erinevad värvused ühe sünnimärgi sees, eriti must, punane ja valge, sünnimärgi ebasümmeetriline kasv, sakiline serv ning haavandumine, kui haavandumine ei ole seotud sünnimärgi eelneva traumaga.“ Dr Mäestu soovitab arstile näidata ka sünnimärki, mis on teistest sünnimärkidest silmatorkavalt erinev. Melanoomi esineb ka noortel inimestel ning eriti ohtlikuks peetakse naha kiiret ja korduvat põletamist päikese käes, nagu juhtub näiteks lõunamaareisidel.
PÄIKESEKAITSEKREEMID JA D-VITAMIIN
Kuna päikesekaitsekreemid vähendavad nahka pääseva ultraviolettkiirguse hulka, takistavad nad ka D-vitamiini sünteesi nahas. Ka suvel võib inimeste D-vitamiini tase olla madal ning soovitab seda regulaarselt kontrollida riskigruppidel – rasedatel, eriti veganitel, vanemaealistel, rasvunutel ja krooniliste haigustega inimestel, kes põevad näiteks tsöliaakiat, tsüstilist fibroosi, osteoporoosi, kellel on krooniline neeru- või maksahaigus. „Siia gruppi kuuluvad ka inimesed, kes ei saa päikese käes viibida teatud ravimite regulaarse tarvitamise või päikeseallergia tõttu,“ täiendab ta.
D-vitamiini olulisust on raske alahinnata. „D-vitamiinil on tähtis roll eelkõige kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses, luude ja hammaste normaalses arengus, vere hüübimises. Selle kestev vaegus põhjustab imikutel ja väikelastel rahhiiti, mis väljendub luude pehmenemise, kerge murdumise ning lihaste lõtvusena. Täiskasvanutel tekib luude pehmenemine siiski harva ja enamasti eakatel inimestel, kui kaasneb ka kaltsiumi vähesus,“ selgitab dr Mäestu.
Päikeserohkel ajal soovitab dr Mäestu pidada meeles päikesekaitse kuldreegleid. „Väldi keskpäevast päikest ajavahemikul 11–15, püsi varjus, kata nahk riiete ja mütsiga, kasuta päikesekaitsekreemi.“
