Kes higistavad rohkem, eriti mehed, võiksid tavalise vee asemel tarbida mineraalvett või elektrolüütide lahust, mida saab vee sisse valada ja näiteks soetada apteegist.
Kui teed sporti, oled palju päikese käes, unustad end randa või aeda, või tarbid alkoholi – vedeliku tasakaal organismis on väga oluline. Tuleb regulaarselt vett juua, et keha higistades liiga palju vedelikku ei kaotaks. Suvel on fookuses elektrolüütide tasakaal ehk higistame välja ka sooli ja muid aineid: naatriumi, magneesiumi, kaaliumi. Sellele tuleb eriti tähelepanu pöörata neil, kes on välitöödel või teevad trenni. Magneesium ennetab ja vähendab lihaskrampe, aga organismi jaoks on üliolulised ka kaalium, kloor, naatrium ja tsink.
Kes higistavad rohkem, eriti mehed, võiksid tavalise vee asemel tarbida mineraalvett või elektrolüütide lahust, mida saab vee sisse valada ja näiteks soetada apteegist. Elektrolüüte tarbitakse lisandina ka siis, kui näiteks kõhulahtisus või oksendamine on neid organismist suuremal hulgal välja viinud.
Päikesekaitset pakuvad lisaks päikesekaitsekreemile ka riided – ülekuumenemist aitavad vältida naturaalsest ma- terjalist vabalt langevad kehakatted. Kui viibitakse päikese käes, tuleks vahepeal otsida varjulisi kohti. Argise D-vitamiini annuse sünteesimiseks piisab viieteistkümnest minutist päikese käes. Kui tarbitakse alkoholi, tuleks veeklaas kindlasti kõrvale võtta. Alkohol soodustab vedelikukaotust ja vee tarbimine aitab säilitada vedelikutasakaalu.
KOORMUST TÕSTA TASAPISI
Soojade ilmadega alustavad nii mõnedki pärast pikemat pausi treenimist. Kuldstandard on tõsta treeningkoormust kümme protsenti nädalas – sellega tuleb keha kaasa. Kui koormust lisatakse rohkem, seda eriti tõstmise puhul, on oht vigastuste tekkeks.
Kuidas saada treeningul või võistlusel aru, et pingutus on keha jaoks liig? Seda on kõige lihtsam tähele panna kõrvalolevatel inimestel. Kui suu ümber tekib valge võru, nägu muutub punaseks kui peet, siis see näitab, et me oleme hapnikuvõlas. Oleme teinud trenni punases tsoonis – liiga intensiivselt, liiga pikalt. Pulsi korraks üles viimine tuleb südame tervisele kasuks, aga pikalt punases tsoonis olles võime keha korralikult üle koormata ja riskida isegi terviseprobleemidega. Nii et kes märkab treeningul kaaslasel suu ümber valget sõõri, võiks seda talle kindlasti öelda.
Kui kuskilt valutab, ei tasuks minna jooksurajale või teha intensiivset sporti. Tuleb anda endale aega, võtta mõned rahulikud päevad, ja kui selle aja jooksul valu ei möödu, pöörduda füsioterapeudi või mõne muu spetsialisti poole. Seal saab selgeks, kas asi on lihtsalt lahendatav või on tegu näiteks liigesemurega. Valuga pooleks ei tasuks asju teha. Valu on ikkagi keha märguanne, stoppmärk, et võta korraks hoog maha, muidu võib midagi juhtuda või katki minna.
Samuti võiks sportimist alles alustav inimene pöörata tähelepanu sellele, et ta suudaks sportida liigse hingeldamiseta. Vaadata, kas ta suudab sörkides, rulluisutades või rattaga sõites kaaslasega veel vestlust pidada, nii et hingetu pole. See on lihtne märk, mida vaadata. Kui ikka ei suuda rääkida, on intensiivsus läinud natuke liiga suureks.
Samuti tasub pärast suuremat piduõhtut, kui järgmisel päeval on korralik rammestus, eelistada intensiivsele spordile pigem jalutuskäike, ujumist, jalgrattasõitu. Rahulikku treeningut, mille korral ei ole koormus südame-veresoonkonnale ega liigestele väga suur. Tuleb arvestada, et mürkainete väljaviimisega tegelev keha ei saa öösel juba seetõttu korralikult taastuda. Unekvaliteet on kehvem ja välja ei puhata täielikult.
SUURED EINED TAKISTAVAD PUHKAMIST
Suvel on hea turgutada keha grillitud juurviljadega, need pakatavad vitamiinidest. Liha grillimise asemel võiks mõnikord katsetada kalaga. Grillimisel tilgub küll rasv lihatükkidest välja, aga valitseb harjumus grill-liha ülemäära tarbida. Eriti koormavaks kujuneb see keha jaoks siis, kui jätta suured toidukorrad õhtusse – see tähendab, et seedesüsteem peab ka öösel töötama, keha ei saa korralikult puhata ja üleliigne talletub muidugi rasvana.
Suvelgi peaks meeles pidama taldrikureeglit – ühe neljandiku einest võiks moodustada liha või kala, samuti neljandiku teravili või kartul, ja poole söögist salat, juurviljad.
