Tähelepanu tuleks D-vitamiini vähesusele mõeldes pöörata ka teismelistele, kelle toitumistavad ei pruugi arvestada soovitatud toiduainete tarvitamist.
Samas tuleb tõdeda, et üks selliseid mitmekülgsete kasulike omadustega aineid on D-vitamiin ehk kaltsiferool. D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide hulka koos A-, E- ja K-vitamiiniga.
Aine vajalikkus
D-vitamiini olulisust selgitavad teadusuuringud näitavad, et sel on täita möödapääsmatu roll hammaste arengus ning see mõjutab vere hüübimist ja südame tööd. Aine piisav olemasolu kehas vähendab ülemiste hingamisteede infektsioonide riski ja alandab tõenäosust haigestuda diabeeti.
Pikka aega on teada, et D-vitamiin osaleb kaltsiumi ja fosfori ringluses kehas ning hoiab seega ära mitmeid raskeid luude ja lihastega seotud haigusi alates lapseeast. Vanem põlvkond mäletab sellist D-vitamiini puudusega seotud lastehaigust nagu rahhiit, mida tänapäeval suudetakse edukalt vältida tänu õigeaegsele uurimisele ja ravile. Sportlase saavutusvõime on seotud D-vitamiini tasemega, kuna aine osaleb muuhulgas lihase normaalse kokkutõmbe tagamises. Tuuakse välja, et vanemaealiste kukkumisriski suurendab samuti ebapiisav D-vitamiini tase ja sellest tulenev lihasnõrkus. Samuti muudab D-vitamiini puudus liialt pehmeks luukoe ja suurendab luumurdude riski. Hiljutiste uuringute alusel tuuakse esile D-vitamiini olulist rolli ka tervisliku une säilitamisel.
Kuidas D-vitamiini saada?
D-vitamiini teket kehas seostatakse põhjuslikult päikesega. Vitamiin moodustub ultraviolettkiirguse (UVB) toimel, kui nahas olev kolesterooli üks vormidest muutub D-vitamiiniks. Eeltoodust tulenevalt on mõistetav, miks kõneleme Eestis vajadusest hinnata ja tagada piisavat D-vitamiini taset kehas – seitsmel-kaheksal kuul aastas (septembrist mai alguseni) ei ole päikese abil võimalik nahas toota piisavat D-vitamiini kogust.
D-vitamiini teke nahas päikesevalguse toimel viib teise olulise tervisemureni, milleks on UV-kiirguse tekitatud nahakahjustused kuni vähi tekkeni. Seega on tähtis teada, kui palju peab D-vitamiini kehas olema ja mis on ohutud D-vitamiini saamise viisid.
Lisaks päikesevalguse toimel tekkivale D-vitamiinile on aine taset võimalik tõsta teatud toiduaineid regulaarselt tarbides. Toitumisteadlased toovad välja järgnevaid allikaid D-vitamiini saamiseks: rasvane kala, muna, D-vitamiiniga rikastatud piimatooted (piim, keefir, kohupiim, jogurt). Vajaliku päevase D-vitamiini koguse saamiseks tuleb nädala jooksul tarbida kokku 200–250 grammi rasvast kala, 3–4 keskmise suurusega muna ning päevas juua-süüa klaas vastavat piimatoodet. Nimetatud toidukogustest võib aga juba olemasoleva D-vitamiini puuduse puhul jääda väheks.
Tähelepanu tuleks D-vitamiini vähesusele mõeldes pöörata ka teismelistele, kelle toitumistavad ei pruugi arvestada soovitatud toiduainete tarvitamist. D-vitamiini toidulisandit tarvitades tuleks seda võtta rasvasema toidukorra ajal või järel, sel juhul imendub vitamiin paremini.
Tartu Ülikooli teadlased soovitavad põhjendatult pöörata septembrist kuni aprillini D-vitamiini vajadusele kõrgendatud tähelepanu. Eestis läbiviidud uuringud näitavad, et enam kui veerandil Eesti inimestest on D-vitamiini tase alla soovitusliku piiri. Seega on mõistlik D-vitamiini puuduse kahtluse korral lasta aine taset määrata veenivereanalüüsi abil. D-vitamiini on kehas küllaldaselt, kui analüüsi vastus jääb vahemikku 50–150 nanomooli liitris (nmol/L). Soovituslik pidev aastaringne D-vitamiini tase on 75 nmol/L.
Vananedes väheneb naha D-vitamiini tootmise võime ning D-vitamiini puudus on vanemas eas väga tõenäoline. Lisaks on vanemaealised sagedamini tubase eluviisiga ja katavad õues liikumisel rohkem nahapinda riietega, mis arusaadavalt vähendab D-vitamiini tootmist.
Nohu-köha
Korduv ja sage haigestumine ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonidesse võib olla viiteks, et D-vitamiini varud kehas on tagasihoidlikud. Sügistalvisel ajal ohustavad ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid nii lapsi kui täiskasvanuid. Töölt, koolist ja lasteaiast kõrvalejäämine on tülikas ja kulukas, kuid enamasti möödapääsmatu, et teisi mitte nakatada. Samas on võimalik immuunsust parandada tarvitades D-vitamiini. Esmalt tasub läbi mõelda, kas D-vitamiini vähesus kehas on tõenäoline (vähene päikesevalguses viibimine, D-vitamiini sisaldavate toitude vältimine). D-vitamiini puuduse kahtlusel pidage nõu arstiga, kas vastavad analüüsid vitamiini taseme hindamiseks on vajalikud.
Uuringutes, mis hindasid D-vitamiini soodsat toimet (koguses 400–2000 IU) nohu-köha vältimisel, ilmnes oluline positiivne toime nii lastel kui ka täiskasvanutel. Miks on D-vitamiin kaitsva toimega ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide vastu? Esile tuuakse järgnevaid muutusi kehas: suureneb antikehade teke ning paraneb immuunsus, kuna D-vitamiin mõjutab selliseid rakke nagu monotsüüdid, lümfotsüüdid ja makrofaagid (kõik osalevad nohu ja köhaga kulgevate haiguste tekkel).
D-vitamiin mõjub soodsalt põletikulisele protsessile kopsudes. Nina ja neelu limaskest on kaetud mikroskoopiliste ripsmetega, mille tööd D-vitamiin nohu ja köha põhjustavate viiruste saabudes parandab. D-vitamiini toidulisandit võib soovitada neile, kellel on suurem tõenäosus nakatuda ägedasse ülemiste hingamisteede infektsiooni, eriti kui juba esineb D-vitamiini puudus.
Uni ja valu
Kõige uuem teadaolev D-vitamiini positiivne mõju on seotud unega. Ajus on mitmeid piirkondi, mis, olles seotud D-vitamiini ainevahetusega, mõjutavad ühtlasi ka une-ärkveloleku rütmi ja melatoniini (unehormoon) tootmist. Kaudne mõju unele ilmneb läbi mõjutuste valu tekkele. Valu on aga üks sagedasemaid unerütmi häirijaid. D-vitamiini puuduse korral on valutundlikkus suurenenud.
Unehäiretel on harva vaid üks põhjus. D-vitamiini puudust ei peeta imerohuks unehäirete ravimisel. Abi on süsteemsest lähenemisest unehäirele, mil üheaegselt korrigeeritakse unehügieeni ja parandatakse puuduolevate und mõjutavate ainete (D-vitamiin, magneesium, melatoniin) taset kehas. D-vitamiini vähesust seostatakse unehäiretega nii lastel kui ka täiskasvanutel. D-vitamiini puudust on leitud selliste haiguste puhul nagu uneapnoe ja rahutute jalgade sündroom.
D-vitamiini taseme jälgimine annab parema vastupanuvõime haigustele, parandab elukvaliteeti ja und koos mitmekülgse toitumise, piisava puhkeaja ning regulaarse füüsilise koormusega. D-vitamiini olulisus inimorganismile on teadusuuringutega tõestatud ning selle taseme teadasaamiseks tuleb teha veenivereanalüüs.
