Kõige parem olekski hoida lapse D-vitamiini taset stabiilsena ning mitte lasta sellel üles-alla kõikuda.
Lapse arengu toetamine algab juba raseduseajast. Sel perioodil on väga oluline, milliseid mikrotoitaineid tulevane ema saab. “Väga oluline on ema rasedusaegne optimaalne D-vitamiini tase. Uuringud on leidnud seose laste autismi ja tähelepanu,- hüperaktiivsuse ja tulevase ema D-vitamiini taseme vahel. Kui naisel on rasedusperioodil optimaalne D-vitamiini tase, võib see soodustada paremat lapseea kõnekeele arengut ja õppeedukust. D-vitamiinil on oluline roll lapseea aju arengus, kuna aju areneb kiiresti ja on tundlik toitainete ning vitamiinide vaeguse suhtes, siis mängib see olulist rolli ka lapse õppevõimekuses,” selgitab Raukas ning lisab, et ka vanemaealistel on leitud seos D-vitamiini ja parema kognitiivse võime ja Alzheimeri tõve vähenemisega. Seega D-vitamiin mõjutab meid kogu eluea pikkuses.
KUIDAS VALMISTUDA EKSAMITEKS JA VÕISTLUSTEKS?
Lisaks soovitab ta teismelistel toetada nii enda vaimset kui füüsilist arengut veel ka B-vitamiinide, magneesiumi, tsingi ning omega rasvhapete piisava olemasoluga. “Teismelistel kulub õppimisele ja ajutegevusele suur energiahulk ning mitmed mineraalid ja biomolekulid aitavad seda perioodi edukalt toetada. Samuti parandavad need toidulisandid närvikava, et olla paremini ettevalmistatud nii võistlustes kui eksamiteks.” Eriti oluliseks peab Raukas füüsiliselt aktiivsetel lastel ja sisetreeningutega tegelevatel sportlastel D-vitamiini tarbida, sest nende vajadus selle järgi on suurem.
Raukase sõnul on teaduslikke uuringuid, mis tõestavad seoseid depressiooni ja D-vitamiini puuduste vahel. “Loogiliselt mõeldes ongi inimesed suvekuudel, kui päikest rohkem, palju rõõmsamad ja aktiivsemad kui pimedatel sügis-talvekuudel,“ ütleb ta ning lisab, et ka erinevad nahaprobleemid (ekseem, psoriaas) võivad olla tingitud madalast D-vitamiini sisaldusest.
MIS KOGUSES VÕIKS LAPSELE D-VITAMIINI ANDA?
Raukas soovitab D-vitamiini tarvitada rutiinselt igapäevaselt rasvarikkama toidukorra ajal. “Nii on rasvlahustuva D-vitamiini imendumine ja omastamine parem. Lapsed, kes peavad rasvavaest dieeti, ei tarvita toidus liha ega piimatooteid või nälgivad, on tõsine oht rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidi tekkeks.”
Üldiselt aga tuleks juba alates 5-ndast elupäevast alustada D-vitamiini tilkade lisa manustamist. “Lapsed kuni 12 eluaastat võiksid tarbida minimaalselt 400-800 toimeühikut (IU-rahvusvaheline ühik) ehk 10-20 mikrogrammi päevas. Lapsed, kes on 12-18-aastased võiksid minimaalselt tarbida 600-800 IU-d ehk 15-20 mikrogrammi päevas ning üle 11- aastaste ohutu annus jääb piiridesse 10-50 mikrogrammi ehk 400-2000 IU-d päevas,” selgitab Raukas.
Kui laps on tubase elustiiliga, siis soovitab ta kindlasti D-vitamiini toidulisandina juurde anda ka suvekuudel. Suvekuudel piisab lapse organismil katmata naha kaudu D-vitamiini sünteesiks 20-30 minutilisest päikese UVB-kiirgusest. Kuu aega ilma D-vitamiini saamata langeb selle näit aga poole võrra, seepärast on Raukase sõnul lubatud D-vitamiini võtta aastaringselt, suvekuudel väiksemas annuses.
“Õige oleks 1-2 korda aastas määrata D- vitamiini taset vereseerumis ning vastavalt sellele võtta vajalik annus D-vitamiini. See on oluline ka sellepärast, et ei tekiks üledoose, sest need on ka pigem arengut pidurdava ja kahjustava toimega. Kõige parem olekski hoida lapse D-vitamiini taset stabiilsena ning mitte lasta sellel üles-alla kõikuda. See on tema arengu, õppevõimekuse ning vaimse seisundi jaoks kõige parem.”
Eesti ravijuhiste optimaalne D-vitamiini seerumitase veres võiks olla 75-125 nmol/L, alla 25nmol/l on juba avitaminoos ehk täielik vitamiinipuudus, mille pikaaegsel vajakajäämisel tekivad erinevad ainevahetus-, immuunpuudulikkus- ja muud haigused.
MILLIST D-VITAMIINI EELISTADA?
D-vitamiini esineb kahel erineval kujul. “Toiduga saab looduslikku D3-vitamiini (kolekaltsiferool) kõige enam rasvasest kalast (makrell, tursamaksaõli, lõhe) ja munakollasest või on osad toiduained selle vitamiiniga rikastatud (piim, teravili). D2–vitamiin (ergokaltsiferool) on pigem taimetoitlaste eelistus, mida leidub looduslikult päikese käes kasvanud seentes (maitake, portobello, kukeseened). Kuna nende toiduainete osakaal on meie menüüs üsna tagasihoidlik, siis on mõistlik tarvitada D-vitamiini toidulisanditena. Sobivad nii D2- kui D3 -vitamiinid, kuid viimane tõstab vereseerumis taset rohkem ning püsib pikemat aega,” kommenteerib Raukas.
Millist toidulisandit kasutada, sõltub eelkõige isiklikust eelistusest. “Tablette ja kummikomme saab jaotada ravimikarpidesse, et oleks hea jälgida ravimi võtmist, eriti kui lapsel on mitmeid hoidjaid ja vanematel on kiire päevakava tõttu ununenud lastele antavad vitamiinid.” Tilkade puhul on võimalik valida erineva baasõliga valmistatud tooteid, sest lapse organismil, eriti vastsündinul võib tekkida nende suhtes ülitundlikkusreaktsioone või gaasivalusid. “Viimase probleemi korral on päris populaarne aed-mustköömne seemneõliga (Nigella sativa) D3-vitamiini tilgad, mis omavad meeldivalt kerget köömnearoomi ning soodustavad soolestiku tööd. Tilkadena kasutatavad tooted sisaldavad vähem lisaaineid ning on kergem toiduampsu sisse ära peita.” Teatud vanusest on aga lihtsam anda erineva maitsega närimistablette ja kummikomme, oleneb kuidas on lapsele meelepärasem. “Kapslid sobivad samuti, need on väiksed ja kergesti neelatavad.”
“Ärge mitte mingil juhul alahinnake D-vitamiini rolli lapse arengus. Lihtsam on
selle taset hoida ja nautida täisväärtuslikku elu. Päikselist ning vitamiinirohket uue kooliaasta algust meile kõigile.”
MIDA TASUB SEOSES D-VITAMIINI TARBIMISEGA VEEL TEADA?
D-vitamiini tarbimisel peab arvestama ka järgmiste nüanssidega. “Kui laps on väheliikuv ja kaldub ülekaalulisusele, siis “lukustub” D-vitamiin rasvkoesse ning soodustab hüpovitaminoosi (vitamiinipuudust), mistõttu võivad päevadoosid olla tavapärasest suuremad.” Suurema füüsilise aktiivsusega lastel võivad tekkida kasvuvalud. “Sel juhul on abi D-vitamiini ning kaltsiumi lisaks manustamisest, et tagada piisav kaltsiumi ainevahetus normaalse luukasvu ja lihaste arenguks. Väga kahvatute ning nõrkushoogude all kannatavate laste korral tasuks analüüsida veres nende ferritiini- ehk rauavarusid.” Kui ferritiini tase on madal, siis on organismis D-vitamiini omastamine häiritud.
