Kahjuks on vaid 28% meestest normaalkaalus.
Olgugi, et meeste eluiga on sünni hetkel viimase kümne aasta jooksul kasvanud (kaks aastat) 73 eluaastani, elavad nad siiski ligi 9 aastat vähem kui naised. Samas, Rootsis on see vahe vaid 3 aastat. Neist tervena elatud aastaid on meestel 57,9, naistel seevastu aga 60,6. Kõige olulisemaks tervise riskiteguriks Eesti meestel on ülekaal. Kahjuks on vaid 28% meestest normaalkaalus. Iga neljas mees (27%) on rasvunud ja ülejäänud 45% on ülekaalulised.
Uuringud on kinnitanud, et mehed kasutavad kuni 50. eluaastani tervishoiuteenust oluliselt vähem kui naised ja jõuavad meditsiinisüsteemi juba raskete ja kallist ravi vajavate väljakujunenud haigustega. Paljusid haigusi seejuures oleks saanud ennetada elustiili muudatustega või vähemalt hoida õigeaegse raviga ära nende süvenemise.
Tervisemuredesse süvenedes selgub veel, et normist kõrgemat vererõhku esineb umbes pooltel meestel ning kolesterooli tase on üle soovitusliku piiri umbes kolmel mehel neljast. Hoolimata sellest, et südamehaigusi põdevate inimeste arv ja suremus südamehaigustesse on aastatega Eestis vähenenud, on suremus meil jätkuvalt Euroopa keskmisest kõrgem (Eurostat, 2024). Siinkohal võib öelda, et mehed haigestuvad naistega võrreldes südamehaigustesse sagedamini ja nooremana.
Vaimse tervise poolest tunduvad olevat mehed paremas seisus kui naised, kuid see võib tuleneda ka asjaolust, et mehed ei kipu oma murega spetsilistide poole pöörduma. Ärevushäired on Eestis psühhiaatrite enim diagnoositud vaimse tervise häire, mis moodustab naiste hulgas keskmiselt 32% ja meeste hulgas keskmiselt 19% kõikidest diagnoositud vaimse tervise ja käitumise häiretest. Teine enim esinev vaimse tervise häire on nii meestel kui ka naistel depressioon. Statistika näitab ka selle puhul, et seda esineb meestel harvemini kui naistel.
Allikad: Tervise Arengu Instituut, Statistikaamet
