Keha mõttes sa oled juba päev otsa puhanud!
Laura sõnul on kõige sagedasemad probleemid, millega tema poole pöördutakse mured unega, sageduselt järgmised on ärevus ja depressioon ning meeleoluhäired. “Aga teisena nimetatud mured saavad sageli alguse sellest, et unega lähevad asjad käest ära. Siis on kõigel negatiivsel juba lihtsam süveneda,” ütleb ta ning lisab, et inimese organismis on kõik omavahel seotud. “Meie kaitsemüür on kohe palju nõrgem, kui me pole saanud normaalselt magada. Kõik puudutab meid siis rohkem ja käib närvidele.”
Õhtused muremõtted
“Uinumine on paljude jaoks raske. Eks see pidev ekraanides istumine ning passiivne eluviis soodustavad seda kõike.” Oisalu ütleb, et elustiili harjumused on nagu vundament. “Kui sealt midagi käest ära hakkab minema, siis kogeme sageli esimesena seda, et uinuda on raske. Kui on emotsionaalselt keerulisem periood, siis muremõtted tulevad just õhtuti ega lase magama jääda. Päeval oleme erinevate tegevustega hõivatud ega anna sellistele mõttele liiga palju ruumi enda peas, aga siis jõuab kätte õhtu ja voodisse minemine ning siis saab end täielikult pühenduda mure mõtetele.”
Magneesium– närvisüsteemi- ja lihaste rahustaja
Kui juba mõnda aega on olnud raske uinuda, mõtlevad inimesed, et see läheb ühel hetkel iseenesest üle, kuid Oisalu sõnul tuleks sellises olukorras siiski abi otsida. “See on see koht, kus peaks midagi kindlasti ette võtma, sest kui ei võta, hakkab kõik süvenema.” Näiteks soovitab ta
külastada vaimse tervise spetsialisti, aga ütleb ka et abi ja olulist leevendust saab ka näiteks käsimüügi ravimitest. “Esimese asjana soovitaksin magneesiumi. See rahustab närvisüsteemi- ja lihaseid ning aitab meeleoluhäireid leevendada.” Oisalu ütleb, et magneesiumi kulub organismil rohkem, kui inimene on stressis, seetõttu võiksid seda mineraali võtta kindlasti juurde inimesed, kes tunnetavad, et neil on stress. “Keha on siis pikalt pinges olnud ja lihased vajavad seetõttu rohkem magneesiumi, aga närvisüsteem samamoodi.” Magneesiumipuudus on sageli ka inimestel, kes tarvitavad tihti alkoholi.
Pidevate uneprobleemide korral soovitab ta proovida ka melatoniini, mis on samuti käsimüügiravim. “Siinkohal, aga tuleb kindlasti vaadata seda, et ei ületaks päevaseid koguseid. Vastasel juhul te pole järgmisel päeval välja puhanud vaid hoopis uimased. Usaldage neid koguseid, mis on purgi peale kirjutatud,” rõhutab ta. Erinevaid unepreparaate on veel, kuid nende kohta ütleb Oisalu, et kuna iga inimene on unikaalne, tuleb neid katsetada. “Mis ühele mõjub hästi, ei pruugi teisele mõju avaldada, kuid häid tulemusi võib saada ka näiteks kuldjuure, Ashwagandha ja lavendliõliga.“ Paralleelselt toidulisandite tarbimisega peaks kindlasti vaatama ka oma elustiili üle,” selgitab Oisalu.
Liiga lihtsad lahendused
“Elustiili muutmine tundub inimestele igava jutuna. Kui ma ütlen, et palun jaluta pool tundi iga päev värskes õhus, siis see ei tundu inimeste jaoks üldse midagi sellist, mis võiks tuua erinevust nende unerutiini. Me elame väga mugavat elu, käime enamus kohtades autoga ning istume päevad läbi. Kui aga tõepoolest jalutaksime kasvõi pool tundi päevas, siis see siiski toob märgatava muutuse meie elukvaliteedis. See kõlab tõesti võibolla liiga lihtsa asjana, mida ei viitsita proovida, aga see on väga vajalik meile,” kinnitab Oisalu. Sageli öeldakse ka, et selle jaoks pole aega. “Aga siis peaks ikkagi kaardistama, kuhu aeg kaob. Kui kaua veedame aega telefonis ja kui kaua teleka ees? Äkki sealt saab selle pool tunnikest siiski näpistada. Üsna inimlik on tulla peale tööpäeva koju ja mõelda, et oled väsinud ja soovid puhata. Aga see on just see hetk, kus võiks minna jalutama, sest keha mõttes sa oled juba päev otsa puhanud,” ütleb ta.
Une seisukohalt on väga oluline jälgida ka oma toitumist. “Viimane söögikord võiks jääda kolm tundi enne voodisse minekut,” soovitab Oisalu, kuid ütleb ka, et ka teised söögikorrad on une seisukohalt väga olulised. “Üldiselt on nii, et hommikusööki süüakse hilja, siis lükkub ka lõuna edasi ning õhtuks on inimesel kõht nii tühi, et tal on tekkinud meeletud isud ja ta sööb põhimõtteliselt terve õhtu ja läheb magama liiga täis kõhuga. Kuna ta õhtul sõi väga palju, siis lükkub ka järgmine hommikusöök edasi ning see ring jätkub. Täis kõht ei lase meil aga kvaliteetselt ei uinuda ega magada. Selle tulemuseks on katkendlik uni, mille tulemusena tunneme end hommikul ärgates väsinuna.” Selleks, et head und soodustada soovitab Oisalu süüa kindlasti ka trüptofaanirikkaid toite, näiteks lõhe, kana, muna, spinatit, seemneid, piima- ja sojatooteid, pähkleidi. Need aitavad kehas toota unehormooni ehk melatoniini.
Hetkes elamine
Aga kuidas vähendada üleüldist stressi kui ajad on keerulised? “Paljud ütlevad, vähendage stressi, aga kuidas seda siis teha? Me ei saa muuta väliseid olukordi, aga me saame muuta oma suhtumist. Kas see, kui ma iga päev vaatan kõik uudised ära ja mõtlen hiljem nendele teemadele, aitab mind kuidagi? Ma arvan, et ei peaks nii palju mõtlema sellele, mis oli ja mis võib tulla, kuivõrd võiks elada hetkes ja nautida seda. Kui uudised välja jätta, siis kipume ka sageli mõtlema sellele, mis täna valesti läks ja mis homme juhtuda võib, aga võiksime ju hoopis mõelda, mis oli tänases päevas toredat. Paljud tahavad siinkohal öelda, et mitte midagi ei läinud hästi, aga enamasti see päris nii ei ole. Nimelt, need asjad ei pea olema suured, piisab ka väiksematest märkamistest! Vaatasid aknast välja ja päike paistis või et said kõigega, mis sul päeva planeeritud oli, hakkama või sõbranna helistas ja teil oli tore vestlus.” Oisalu ütleb, et heade asjadega on nii, et kui ei pane neid tähele, siis neid aju jaoks justkui ei eksisteeri. “Neid tuleb teadlikult märgata.”
Oisalu kolm isiklikku soovitust vaimse tervise hoidmise seisukohalt on regulaarsed toidukorrad, head suhted lähedastega ning liikumine. “Võite neid ju ka kombineerida, näiteks koos einestada ja siis jalutama minna. Lihtsalt alustage kuskilt ja kõik saab ainult paremaks minna.”
