Teadlaste hinnangul võib sobiv kasvupind selle kohviliigi jaoks väheneda aastaks 2050 rohkem kui 50% võrra.
Kuidas kliima mõjutab kohvikasvatust?
Kohvitaimed on väga tundlikud – nad vajavad kindlaid kasvutingimusi, sealhulgas stabiilset temperatuuri, piisavat niiskust ja varju. Just sellepärast kasvatatakse kohvi peamiselt troopilistes piirkondades nagu Brasiilias, Kolumbias ja Etioopias.
Uuringu kohaselt, mille viisid läbi Zürichi ülikooli teadlased, võib kliimamuutus aga oluliselt vähendada sobivaid alasid kvaliteetse kohvi kasvatamiseks. Kuumemad temperatuurid, sage põud, üleujutused ja muutuvad sadememustrid teevad kohvitaimede kasvatamise keeruliseks ning isegi võimatuks piirkondades, kus kohv on olnud aastakümneid põllumajanduse alustalasid.
Kõige haavatavam on just araabika kohv, mida peetakse maitse poolest kvaliteetseimaks. See on tuntud oma õrna, aromaatse ja vähem mõru maitse poolest. Paraku on araabika ka kõige tundlikum kliimamuutuste suhtes. Teadlaste hinnangul võib sobiv kasvupind selle kohviliigi jaoks väheneda aastaks 2050 rohkem kui 50% võrra.
Kui palju kohvi on tervislik?
Suure tõenäosusega saab kohvist luksuskaup, lisaks usuvad teadlased, et keerulised kasvutingimused tähendavad kindlasti ka kohviubade kvaliteedi kõikumist. Loomulikult on sellel ka laiem mõju ühiskonnale. Kui tootmine muutub ebastabiilseks, võib see põhjustada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme piirkondades, kus kohvi on peamine sissetulekuallikas.
Mõõdukas kohvitarbimine on paljudele tervislik – soovitatav kogus on umbes kolm päevas (ehk kuni 400 mg kofeiini). Sellises koguses võib kohv aidata parandada keskendumisvõimet, tõsta energiataset ja isegi vähendada mõne kroonilise haiguse riski, nagu 2. tüüpi diabeet või Alzheimeri tõbi. Kuid liigne kohvi joomine – näiteks rohkem kui 5–6 tassi päevas – võib põhjustada rahutust, unehäireid, ärevust, seedehäireid ja südamepekslemist. Eriti tundlikud inimesed võivad tunda neid sümptomeid ka väiksematest kogustest.
Samas uuringus selgus ka, et sama saatus võib oodata ees ka india pähkleid ja avokaadosid. Siiski on olemas ka võimalus, et nende kahe puhul saab kasvatamisega kolida teistesse piirkondadesse.
Loe lähemalt uuringu kohta siit: https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0261976
