Veresuhkru saladused: mis seda lisaks toidule veel mõjutavad?

Viimastel aastatel on üha populaarsemaks muutunud veresuhkrusõbralik toitumine ning oma veresuhkru jälgimine glükoosimonitoride abil. Selline toitumine on tervislik, kuid nagu selgub artiklist, pole mitte ainult süsivesikud ja toit tervikuna see, mis meie veresuhkrut mõjutada suudab.

1. Vedeliku tasakaal

Kui keha on dehüdreeritud, tekib vähem uriini ja veri muutub kontsentreeritumaks, mistõttu võib ka veresuhkur tõusta. Mõned uuringud näitavad, et dehüdratsiooni ajal võib veresuhkur tõusta isegi paastumise ajal (diaTribe, CDC). Lihtne lahendus: joo päeva jooksul piisavalt vett.

2. Stress ja haigused

Emotsionaalne või füüsiline stress – näiteks ärevus, haigus, põletik või operatsioon – vallandab stressihormoonid nagu adrenaliin ja kortisool, mis stimuleerivad maksa glükoosi tootmist. Sellise funktsiooni võib käivitada ka näiteks pingeline koosolek töö või tüli kallimaga. (T1D Strong, Mayo Clinic).

3. Unepuudus ja hormonaalsed muutused

Liiga vähe und halvendab insuliinitundlikkust – see tähendab, et insuliin ei suuda suhkrut efektiivselt rakkudesse viia. Tulemuseks on veresuhkru tõus. Hormonaalsed muutused, näiteks menstruatsioon või menopaus, võivad samuti veresuhkrut mõjutada (EatingWell, Wikipedia).

4. Treening ja füüsiline aktiivsus

Füüsiline aktiivsus aitab glükoosi rakkudesse viia ja veresuhkrut langetada. Samas võib intensiivne treening, näiteks sprindid või jõutreening, ajutiselt adrenaliini tõttu veresuhkrut hoopis tõsta (T1D Strong).

5. Ravimid ja meditsiinilised seisundid

Mõned ravimid – näiteks niatsiin, diureetikumid ja statiinid – võivad veresuhkrut tõsta (diaTribe, Wikipedia). Samuti võivad kõrgendatud veresuhkrut põhjustada haigused, näiteks Cushingi sündroom, PCOS, pankreasehaigused ja infektsioonid (Verywell Health).

7. Varahommikune hormoonitõus

Paljude inimeste veresuhkur tõuseb hommikul kella 4–8 vahel, sest öö jooksul vabanevad hormoonid, mis stimuleerivad maksa glükoosi tootmist (T1D Strong, CDC).

8. Mikrobioom

Uuringud näitavad, et soolestiku bakterite kooslus võib mõjutada, kuidas keha reageerib samale toidule ja milliseks tõuseb veresuhkur (diaTribe). Sellepärast on ka veresuhkru seisukohalt äärmiselt oluline hoolitseda enda mikrobioomi bakterite eest.

9. Liigne keharasv ja rasvumine

Kehv insuliinitundlikkus on tihti seotud liigses koguses rasvaga, eriti kõhupiirkonnas. Liigne keharasv suurendab põletikku ja vähendab rakkude võimet suhkrut kasutada, mistõttu veresuhkur võib tõusta (Verywell Health, Wikipedia).
Kui vajad abi individuaalsete veresuhkru mustrite mõistmiseks või toitumise planeerimiseks, pöördu toitumisnõustaja või oma arsti poole.