Kuigi kasemahl ja vahtramahl on üldiselt väga ohutud joogid, ei sobi need siiski kõigile.
Vahtra- ja kasemahla puhul on tegemist puu sees ringleva vedelikuga, mis kannab juurtest üles vett ja lahustunud toitaineid. Kevadel, kui temperatuur kõigub öösel miinuse ja päeval plussi vahel, tekib puu sees rõhk, mis paneb mahla liikuma. Just siis saabki seda koguda.
Neid mahlu on joodud juba sajandeid. Põhja Euroopas on eriti tuntud kasemahl, Põhja Ameerikas aga vahtramahl. Vahtramahlast valmistatakse ka tuntud vahtrasiirupit.
Mida mahl tegelikult sisaldab?
Kuigi maitse on väga õrn, ei ole see lihtsalt vesi. Teaduslikud analüüsid näitavad, et nii kasemahl kui ka vahtramahl sisaldavad väikestes kogustes erinevaid bioaktiivseid aineid.
Peamised komponendid on
• vesi (umbes 97 kuni 99 protsenti)
• looduslikud suhkrud
• mineraalained, näiteks kaalium, kaltsium ja magneesium
• väikeses koguses aminohappeid
• antioksüdandid ja fenoolsed ühendid
Näiteks vahtramahl sisaldab mitmeid polüfenoole, mis on tuntud antioksüdantse toime poolest. Kasemahlast on leitud samuti fenoolseid ühendeid, orgaanilisi happeid ja väikeses koguses vitamiine, näiteks C- vitamiini. Siiski tuleb rõhutada, et kogused on üsna väikesed.
Mida ütleb teadus kase- ja vahtramahla kohta?
Viimastel aastatel on teadlased hakanud kasemahla ja vahtramahlaga rohkem tegelema. Uuringud keskenduvad peamiselt sellele, milliseid bioaktiivseid ühendeid need joogid sisaldavad ja kuidas need võivad organismi mõjutada.
Vahtramahl ja sellest valmistatud siirup on teadlaste tähelepanu pälvinud eelkõige antioksüdantide tõttu. Uuringutes on leitud, et vahtras leidub erinevaid polüfenoole, mis võivad aidata vähendada põletikulisi protsesse ja kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. Mõned laboriuuringud on näidanud ka antibakteriaalset ja põletikuvastast potentsiaali, kuigi need tulemused pärinevad peamiselt rakukultuuridelt ja loomkatsetest.
Kasemahla puhul on teadlased uurinud näiteks selle mõju ainevahetusele ja nahale. Kasemahlast on leitud ühendeid nagu orgaanilised happed ja antioksüdandid, mis võivad toetada rakkude kaitset. Mõnes uuringus on kasemahla ekstrakte uuritud ka kosmeetikas, sest need võivad aidata nahka niisutada ja kaitsta keskkonnas kahjulike mõjude eest.
Samas rõhutavad teadlased, et enamik uuringuid on alles varajases faasis. Praegu ei ole piisavalt tugevaid kliinilisi uuringuid, mis tõestaksid, et kasemahla või vahtramahla regulaarne joomine annaks otseseid tervisemõjusid. Seetõttu tasub neid jooke võtta pigem värske ja loodusliku kevadise joogina mitte imeravimina.
Kas kasemahl või vahtramahl aitavad organismi “puhastada”?
Rahvapärimuses on kasemahla sageli peetud kevadiseks puhastusjoogiks. Mõte on lihtne. Pärast pikka talve aitab värske mahl organismist jääkaineid välja viia ja keha justkui uuesti käivitada. Teaduslikud uuringud sellist otsest detoksiefekti kinnitanud ei ole. Seni ei ole teadusuuringud näidanud, et kasemahl või vahtramahl suudaksid seda protsessi otseselt kiirendada või parandada.
Mõned teadlased on siiski märkinud, et kasemahl võib toimida kergelt diureetiliselt ehk suurendada uriinieritust. See tähendab, et vedeliku tarbimine suureneb ja organismist väljub rohkem vedelikku. See ei ole aga sama, mis organismi “puhastamine” teaduslikus mõttes.
Seetõttu on teadlaste hinnangul kõige täpsem öelda, et kasemahl ja vahtramahl on värsked ja looduslikud kevadjoogid, mis aitavad kaasa vedeliku tarbimisele ja pakuvad väikestes kogustes mineraale ning bioaktiivseid ühendeid. Detoksijoogina neid aga teaduslikult käsitleda ei saa.
Küll aga võib kasemahla või vahtramahla joomine olla tervislik mitmel lihtsal põhjusel
• see on väga madala kalorisisaldusega
• see aitab kaasa vedeliku tarbimisele
• see sisaldab väikestes kogustes mineraale ja antioksüdante
• see on looduslik alternatiiv magusatele karastusjookidele
Seega ei ole tegemist imeravimiga, kuid see võib olla osa tervislikust toitumisest.
Kui palju ja kuidas juua?
Kui kogud mahla ise, tasub seda teha loodust säästvalt. Puusse tehakse väike auk ja see suletakse hiljem korralikult. Ühest puust ei tohiks võtta liiga palju mahla.
Värske mahl rikneb kiiresti, sest see on looduslikult suhkrune vedelik. Tavaliselt säilib see külmkapis paar päeva. Sageli tehakse sellest ka kääritatud jooke või siirupit.
Koguse osas ei ole teaduslikku soovitust. Enamik inimesi joob seda lihtsalt klaasi või paar päevas kevadhooajal.
Kes peaks kasemahla ja vahtramahla joomisel ettevaatlik olema?
Kuigi kasemahl ja vahtramahl on üldiselt väga ohutud joogid, ei sobi need siiski kõigile. Mõnes olukorras tasub olla ettevaatlik või enne arstiga nõu pidada.
Õietolmuallergiaga inimesed
Kask on üks tugevamaid kevadisi allergeene. Inimestel, kellel on kase õietolmu allergia, võib mõnikord tekkida reaktsioon ka kasemahla joomisel. Seda nimetatakse ristallergiaks. Sümptomid võivad olla näiteks sügelus suus, kurguärritus või kerge turse.
Neeruhaigusega inimesed
Kasemahlal on kerge diureetiline ehk uriinieritust suurendav toime. See tähendab, et see võib mõjutada vedelikutasakaalu. Neeruhaigustega inimesed peaksid enne suuremate koguste joomist pidama nõu arstiga.
Diabeediga inimesed
Kuigi kasemahl ja vahtramahl ei ole väga magusad, sisaldavad need siiski looduslikke suhkruid. Tavaliselt on nende suhkrusisaldus umbes 1 kuni 2 protsenti. See ei ole suur kogus, kuid diabeediga inimesed peaksid siiski arvestama selle mõjuga veresuhkrule.
Tundliku seedimisega inimesed
Kui juua korraga väga suur kogus värsket mahla, võib see mõnel inimesel põhjustada kerget kõhulahtisust või kõhupuhitust. Seetõttu on mõistlik alustada väiksemate kogustega.
Üldiselt võib öelda, et enamiku tervete inimeste jaoks on kasemahl ja vahtramahl ohutu loodusjook. Nagu paljude asjadega toitumises, kehtib ka siin lihtne põhimõte. Mõõdukus on parim.
