Sellistel hetkedel ei tee sa otsust peaga, vaid pigem tunned, et otsus on juba sinu eest ära tehtud.
Triin on väga terviseteadlik naine. Ta käib Synlabis vereanalüüse andmas ning teeb kord aastas regulaarseid kontrollvisiite günekoloogi, silmaarsti, hambaarsti ning nahaarsti juurde. „See võib alguses tunduda ajamahukas ja kallis, aga kui vaadata pikemas perspektiivis, võib see hoopis kokkuhoid olla. Ja minu jaoks on see pigem ennetus kui kontroll. Meelerahu, mis nendest visiitidest ja analüüsidest saab, on hindamatu,“ kommenteerib ta.
Vereanalüüse võtab Triin natuke nagu eksamit, aga selleks, et eksamile minna, on vaja pidevalt õppida ja areneda. „Enda tervise eest hoolt kanda tuleb kogu aeg. Organism ehk see masin, mis sulle on antud– tema eest tuleb hoolitseda. See tähendab, et peame vaatama, mida endale sisse paneme, mida peale määrime, kuidas me seda masinat liikumises hoiame ning milliseid mõtteid mõtleme, millises toonis iseendaga räägime.“ Triin ütleb, et on kaks asja, mida ei ole võimalik juurde osta, vahetada ega mingil muul moel endale kaubelda – need on tervis ja aeg. „Seepärast tuleb alati vaadata, kellele sa oma aega annad ja kuidas oma tervist hoiad.“
See ei tähenda muidugi, et Triin saaks igal õhtul endale tervislikkuse eest hindeks viie panna. „Muidugi mitte! Pean oluliseks järjepidevust ehk seda, et olen enamiku ajast nn joone peal. Luban ikka endale ka mõne koogikese, portsu mõnusat pastat või klaasi veini, aga siis mõtlen, et sellel hetkel võib see tuua mulle meelehead ja seepärast tasub see ära. Ma ei usu äärmustesse, vaid sellesse, et inimene ei elaks iseenda vastu. Oluline on ennast mitte kahjustada.“
Südamehääl andis märku
Süda on organ, mis toob Triinule nii rahu kui ka teatud hetkedel tormi. Oma südamehäält üldse mitte kuulata ta ei soovi ega soovita. Viimati andis südamehääl endast eriti tugevalt märku eelmise aasta lõpus. „Pärast pikki aastaid teles otsustasin töölt ära tulla. See oli tõesti täiesti mitteratsionaalne otsus, aga kogu mu keha, iga rakk ütles seda mulle. Sellistel hetkedel ei tee sa otsust peaga, vaid pigem tunned, et otsus on juba sinu eest ära tehtud. See on lihtsalt tunnetus, sa saad aru, et pead tegema muutuse, isegi kui sellega seoses kaotad näiteks turvalise sissetuleku.“
Rahustavad südamelöögid
Triinu peres on üks äärmiselt armas traditsioon. „Noorem tütar tuleb mulle sageli kaissu ja ütleb: „Emme, lase ma kuulan, kuidas su süda lööb.“” Nii me kuulame teineteise südamelööke ja nagu lähedaste ja armastavate inimeste puhul ikka, hakkavad need lööma ühes taktis. Need on väga rahustavad hetked meile mõlemale,“ ütleb Triin ning lisab, et kuulab vahel ka iseenda südamelööke. „Ka see rahustab, toob mind enda keskmesse.“
Triinu peres on 99% õhtusöökidest tehtud ise. „Mulle väga meeldib süüa teha ja mulle on oluline, et toit ühendaks inimesi ja tooks kokku. Õhtusöögi puhul on väga tähtis, et pere tuleks ühe laua taha. Sama kehtib ka sõprade ja sõbrannade puhul,“ ütleb ta ning lisab, et söömine ja söögitegemine on alati sündmus. „See ei ole meil kunagi pelgalt järjekordne söögikord, ainult toit, vaid hetk, kus päev korraks kokku tõmmatakse. See on ka koht, kus kõik mõnusasti siis ühele lainele saavad. Ja – ma siinkohal ei alahinda muidugi üldse restoranitoitu. Mul on väga suur austus toidu suhtes ja inimeste suhtes, kes oskavad süüa teha. Toidu tegemine on looming.“
Triinu hobi
Nende peres hinnatakse muidugi kõiki söögikordi kõrgelt. Triin ärkab sageli tühja kõhu peale. „Meie peres süüakse hommikuti sageli kaerahelbeputru ja muna erineval kujul, samuti avokaadot, mis on ju südametervisele suurepärane valik.“ Süüakse ka palju kala ja suppe ning erinevad ürdid on lausa igapäevased. „Ürtide kasvatamine on üks mu hobidest. Rosmariin ja salvei kasvasid sel aastal mul kasvuhoones aastaringselt. Eelmisel aastal avastasin igasuguseid erinevaid piparmünte.“ Üheks Triinu lemmikuks on aga petersell. „Eriti hea on petersellitee.“ Triin on oma tutvusringkonnas tuntud taimekasvataja ning tema juurde on mitmel korral toodud taimi ka „üles turgutamiseks“.
Toiduvalikute puhul proovib Triin arvestada kogu pere vajadustega. „Näen oma laste pealt, et kui nad ei saa kõike vajalikku kätte, muutub kellegi tuju halvaks, energiatase langeb. Meil on kodus selleks puhuks varuks alati värskeid puu- ja köögivilju et saaks võtta õuna, paprikat, sellerit, kurki või porgandit näksimiseks.“ Triin rõhutab, et teda toitumistrendid väga ei huvita ning nendega ta üldiselt kaasa ei lähe. „Need on sellised asjad, mis tulevad ja lähevad. Igaüks peab ikkagi vaatama, mis täpselt talle sobib. Keha annab üsna ausalt märku, kui sa teda kuulad. Justnimelt, k u i Sa kuulad. Minu jaoks pole kunagi jõuline piiramine toiminud.“
Sefiiritort ja salaja söödud või
Kuigi tänasel eluperioodil on Triin oma toiduvalikutes teadlik ja mõõdukas, siis äärmusi on tema elus siiski olnud. „Näiteks lapsena ei olnud mul mingit probleemi süüa ära terve sefiiritort. Sageli käisin ka sahvris salaja võid söömas. Järgida sellist toiduvalikut ma muidugi ei soovita ja ise kirjutan praegu need asjad kasvava organismi arvele. Usun, et lapsed teavad, mis neil vaja on. Ma olin väga aktiivne laps.“ Aktiivne on Triin ka täna.
„Ma põhimõtteliselt ei sõida linnas autoga, käin väga palju jala. 10 000–15 000 sammu päevas on tavaline. Ma ei mäleta päevi, kui nii palju samme ei tulnud. Telesaadete ettevalmistusi ja plaane panin ka just liikumise pealt paika. Mul tuleb liikudes palju ideid ja uusi mõtteid pähe. Mõned inimesed armastavad jooksmas käia, aga mulle see ausalt lihtsalt ei meeldi. Ehk ka siinkohal kehtib, et tuleb leida just see liikumismoodus, mis endale meeldib, siis see ka sobib. Mina armastan ujuda, surfata, tantsida, rulluisutada, matkata.“ Viimasel ajal on Triin enda jaoks avastanud ka jõusaalis käimise.
Liikumisharjumust ja -armastust proovib Triin ka oma lastes hoida. „Inimesele on liikumine tegelikult loomuomane tegevus. Vaatan vahel hirmuga seda, kuidas me lastega käitume. Lapsed tahavad ju ringi joosta ja tegutseda, aga me hakkame neid keelama – ole nüüd paigal, istu siia, katsu nüüd olla rahulikult jne. Laps tahab liikuda, tal on vajadus, ja me hakkame suruma, et ta seda ei teeks. Kooli minnes sunnime teda ka kaheksa tundi istuma. See on alguses raske, sest see pole neile loomulik. Soovin kogu südamest, et mu lastel liikumisvajadus ära ei kaoks.“
Lihtne harjutus ärevuse vähendamiseks
Kui peaks juhtuma, et Triin läheb nn tasakaalust korraks välja, on tal suurepärane hingamisharjutus. „Soovitan ühte hingamisharjutust. Mul on olnud olukordi, kus artistid on enne lavale minekut väga ja väga närvis ning olen siis kasutanud rahustuseks sama harjutust. Mul on jäänud mulje, et see töötab hästi. Kõiki hingamisi teeme nii, et loeme mõttes aeglaselt neljani. Kõigepealt hinga sügavalt nina kaudu sisse, lugedes mõttes neljani, siis hoia hinge kinni lugedes neljani, seejärel hinga suu kaudu välja, taas lugedes neljani ja hoia jälle hinge kinni neljani ning alusta uut ringi. Tee seda hingamistsüklit neli korda ja vaata, kas hakkas parem. Vajadusel korda. Kui olen seda teisele inimesele soovitanud, olen tal samal ajal ka kätest kinni võtnud ja talle silma vaadanud, et aidata tal jõuda rahulikku temposse. Lihtne asi, aga just lihtsad asjad töötavadki tihtipeale kõige paremini. Selle harjutusega läheb süda enda jaoks optimaalsesse rütmi ja see ongi see, mida meil väga vaja on.“
Miks on vaja molutada?
„Me tuleme ajastust, kus laisklemist ei peetud heaks tavaks. Kogu aeg pidi midagi tegema. Ja seda lapsepõlvest pärit mustrit ei ole lihtne muuta või murda, aga ma defineerisin selle laisklemise-olemise enda jaoks nii, et see on aeg, mil ma saan lasta ajul mingisuguseid asju kinnistada. Seega pole see ajaraiskamine, vaid osa protsessist. Keha puhkab, aju ei tegele uute suurte kontseptsioonide ja ajakavade väljamõtlemisega, vaid kinnistab õpitut ning asjad lihtsalt loksuvad sel molutamise perioodil paika. Leiad enda jaoks erinevad seosed ja selleks on vaja aega. Samal ajal vahid lage või taevast või oled lihtsalt niisama. See on ülivajalik aeg.“
Kui kasulik see artikkel Sulle oli?
