Vastus ei peitu ainult kofeiinis. Rolli mängivad ka valmistusviis, piim, suhkur ja isegi see, kas kohv läbib paberfiltri või mitte. Üks kohvijook võib toetada südame tervist, teine peita endas märkamatult sama palju suhkrut kui magustoit.
Filterkohv: teadlaste lemmik
Kui otsida kohvi, mille kohta teadusuuringud kõige rohkem plusspunkte annavad, jõuab jutt sageli filterkohvini. Põhjus peitub paberfiltris. See aitab kinni püüda osa kohviõlidest ehk diterpeenidest. Suurtes kogustes võivad need tõsta LDL-kolesterooli ehk niinimetatud halba kolesterooli. Filterkohv sisaldab samal ajal rohkelt antioksüdante ning mõõdukas koguses tarbides seostatakse seda väiksema südamehaiguste riskiga. Ainus koht, millega tasub arvestada, on kofeiin. Suur kruus filterkohvi võib sisaldada rohkem kofeiini kui üks espresso.
Sobib hästi inimesele, kes: joob mitu tassi päevas ja otsib võimalikult tasakaalustatud valikut.
Presskannukohv: maitsekas, aga väikese konksuga
Presskannukohv on paljude lemmik selle täidlase ja pehme maitse tõttu. Kuna kohv ei läbi paberfiltrit, jääb kohvi sisse rohkem naturaalseid kohviõlisid. Just siin peitubki aga üks oluline terviseerinevus. Filtreerimata kohvis on rohkem just sellist kohviõli, mis võib sagedasel tarbimisel tõsta kolesteroolitaset. See ei tähenda, et presskannukohv oleks halb, kuid suurtes kogustes ei pruugi see olla parim valik inimesele, kelle kolesterool on juba kõrge.
Sobib hästi inimesele, kes: naudib kohvi eelkõige maitseelamusena ega joo seda väga suurtes kogustes.
Espresso: väike, kuid võimas
Espresso mõjub sageli kõige kangema kohvina, kuid tegelikult sisaldab üks väike espresso portsjoni kohta vähem kofeiini kui suur kruus filterkohvi. Espresso plussid on lihtsad: väga vähe kaloreid, palju maitset väikese koguse kohta ja korralik kogus kasulikke bioaktiivseid ühendeid. Miinusena võib espresso mõne inimese jaoks olla liiga intensiivne. Tühja kõhuga juues võib see põhjustada ebamugavustunnet kõhus või ärevust, eriti kofeiinitundlikel inimestel.
Sobib hästi inimesele, kes: tahab väikest ja kiiret kofeiinidoosi ilma lisapiima ja suhkruta.
Americano: lihtne ja kerge valik
Americano on sisuliselt espresso, millele lisatakse kuuma vett. Tulemuseks on pikem ja mahedam kohvijook, kuid kalorite poolest jääb see endiselt väga tagasihoidlikuks.
Tervise mõttes on americano üks lihtsamaid valikuid. See sisaldab vähe kaloreid, ei vaja lisatud suhkrut ja kofeiinikogust on lihtne kontrollida.
See sobib hästi inimesele, kellele must kohv maitseb, kuid espresso tundub liiga tugev.
Cappuccino: palju tervislikum, kui arvatakse
Cappuccino on saanud vahel ebaõiglase maine lihtsalt seetõttu, et see sisaldab piima. Tegelikult võib klassikaline cappuccino olla täiesti tasakaalukas kohvijook.
Võrreldes lattega on see eriti hea valik, kuna cappuccino on väiksem ning sisaldab sageli ka vähem kaloreid. Oluline erinevus tekib siis, kui joogile lisatakse maitsesiirupeid või suhkrut. Siis ei ole küsimus enam cappuccinos, vaid magusas lisandis.
Sobib hästi inimesele, kes: tahab pehmemat kohvielamust ilma liigse kalorihulgata.
Latte: tervislik või salakaval kaloripomm?
Latte ise ei ole probleem. Küsimus on pigem suuruses ja lisandites. Klassikaline latte sisaldab palju piima ja seepärast ka rohkem piimasuhkrut ehk laktoosi. Kui joogile lisatakse veel karamelli, vanilli, sarapuupähklisiirupit vms, võib ühest kohvist saada märkamatult magustoit. Ka taimsete piimade vahel on suur erinevus. Magustatud kaerapiim võib sisaldada üllatavalt palju suhkrut, samas kui magustamata mandlipiim on väga kerge valik.
Sobib hästi inimesele, kes: otsib toitvamat ja pehmemat kohvijooki.
Jääkohvid ja frappéd: rohkem dessert kui kohv
Suvised jääkohvid võivad tunduda süütud, kuid paljud kohvikuketid pakuvad jooke, mis sisaldavad suures koguses siirupeid, vahukoort, karamellikastmeid ja jäätisetaolisi lisandeid. Mõni suur frappé võib sisaldada sama palju suhkrut kui karastusjook või kook.
See ei tähenda, et neid ei võiks nautida, kuid igapäevaseks janukustutajaks või kiireks ergutajaks ei tasu neid pidada. Kui tahad tervislikumat jääkohvi, vali jääga americano, külmpruulitud must kohv või jää-latte magustamata piimaga.
Milline kohv on kõige tervislikum?
Kui rääkida puhtalt tervisemõjust, peetakse sageli parimaks valikuks filtreeritud musta kohvi. See sisaldab palju kasulikke ühendeid ning paberfilter aitab vähendada kolesterooli tõstvate ainete hulka. Kõige olulisemad reeglid on aga tegelikult üsna lihtsad: ära liialda suhkruga, jälgi portsjoni suurust, kuula oma keha kofeiinitaluvust ja eelista kvaliteetset kohvi liigsete lisandite asemel.
Piimaga või piimata kohv, kumb on parem?
Tervislikust vaatenurgast on must kohv ei sisalda praktiliselt üldse kaloreid, selles on rohkem antioksüdante ja puhtam kofeiinitõus. Piim aga pehmendab kohvi happesust, mis on maole leebem.
Maitse poolest on piimaga kohv kreemisem ja mahedam, must kohv aga annab edasi kohvioa tegeliku karakteri.
Mida teadus ütleb ehk huvitavaid fakte kohvi kohta
Uuring: filterkohv võib südamele paremini mõjuda
Norra teadlaste suur uuring leidis, et filtreeritud kohvi joomine oli seotud väiksema südame ja veresoonkonnahaiguste riskiga võrreldes filtreerimata kohviga. Põhjuseks peetakse seda, et paberfilter eemaldab ühendeid, mis võivad tõsta LDL-kolesterooli taset.
Kohvijoojad võivad elada kauem
Mitmed suured vaatlusuuringud on näidanud, et mõõdukat kohvijoomist seostatakse väiksema enneaegse suremuse riskiga. Uuringutes on kohv olnud seotud väiksema riskiga haigestuda näiteks II tüüpi diabeeti, Parkinsoni tõppe ja maksahaigustesse.
Kohv võib parandada keskendumist
Kofeiin stimuleerib kesknärvisüsteemi ning uuringute järgi võib see parandada tähelepanu, reaktsioonikiirust ja keskendumisvõimet. Samas võib liigne kofeiin põhjustada ärevust ja unehäireid, eriti tundlikumatel inimestel.
Kohv enne trenni võib parandada vastupidavust
Spordiuuringud on näidanud, et kofeiin võib aidata parandada füüsilist sooritusvõimet ja vastupidavust. Seetõttu kasutavad paljud sportlased kohvi loomuliku ergutina enne treeningut.
Kui palju kohvi on mõõdukas?
Enamiku tervete täiskasvanute jaoks peetakse ohutuks umbes 3 kuni 4 tassi kohvi päevas. Täpne sobiv kogus sõltub siiski inimese kofeiinitaluvusest, tervislikust seisundist ja ka sellest, kui tugevat kohvi juua.
Kui kasulik see artikkel Sulle oli?
