Kui keha on pikalt stressis, mõjutab see otseselt ka aju tööd.
„Täiesti probleemivaba aju pole ilmselt kellelgi,” ütleb dr Lõokene. „Küsimus ei ole niivõrd selles, kas raskusi tekib, vaid kuidas aju nende koormustega toime tuleb.”
Aju ei vaja ainult puhkust
Dr Lõokese sõnul püütakse ajuga seotud probleeme sageli lahendada liiga hilja ehk siis, kui keha ja närvisüsteem on juba pikalt ülekoormatud olnud. Tema sõnul meenutab ajutervise toetamine maja ehitamist.
„Ajutervise parandamine ei saa alata katuse panekust,” ütleb ta. „Vundament peab olema tugev.” See vundament koosneb unest, liikumisest, hormonaalsest tasakaalust, stressitaluvusest, põletikutasemest ja toitainetest. Kui need on paigast ära, muutub ka aju tundlikumaks. Sageli võivad just kõige lihtsamad muutused tuua suurima erinevuse inimese enesetundes.
„Aju ei tööta ülejäänud kehast eraldi,” rõhutab dr Lõokene. „Kui keha on pikalt stressis, mõjutab see otseselt ka aju tööd.”
Miks just 40+ naised?
Dr Lõokese sõnul langeb 40+ vanuses kokku mitu olulist muutust. Ühelt poolt on selleks elutempo ja vaimne koormus, teisalt hakkavad muutuma ka hormoonid, mille mõju ajule on palju suurem, kui sageli arvatakse.
„Menopaus ei alga üleöö,” ütleb ta. „Sageli eelneb sellele ligi kümme aastat ebamääraseid sümptomeid, mida ei osata hormonaalsete muutustega seostada.” Tekivad unehäired, ärevus, meeleolu kõikumised, ajuudu ja vaimne väsimus. 35. eluaastast hakkab langema progesterooni tase ning sellel hormoonil on ajule loomulikult rahustav mõju. Kui see väheneb, muutub ka närvisüsteem tundlikumaks.
Östrogeen mõjutab otseselt aju piirkondi, mis vastutavad tähelepanu, planeerimise, otsustusvõime ja eneseregulatsiooni eest. Selle langusega võivad kaasneda keskendumisraskused, meeleolu muutused ja tunne, et aju ei tööta enam sama selgelt kui varem.
Stress kulutab aju ressursse
Dr Lõokese sõnul ei mõjuta aju ainult emotsioonid või hormoonid. Väga oluline roll on ka sellel, kuidas inimene taastub.
„Kui aju saab päev läbi liiga palju infot, müra ja sotsiaalset survet, siis vajab närvisüsteem teadlikult rahunemist,” selgitab ta. „Aju ei ole loodud selleks, et olla terve päev toas arvuti taga,” ütleb ta. „Aju on loodud liikuma, taastuma ja vahepeal ka päriselt puhkama.”
Just seetõttu mõjuvad liikumine, metsas jalutamine, rahulik õhtu ja kvaliteetne uni ajule nii tugevalt taastavalt. Samamoodi mõjutab aju ka toit.
Ajule meeldivad regulaarsus ja stabiilne energiavarustus. Teda toetavad täisteraviljad, marjad, oliiviõli, kala, seemned ja pähklid. Töödeldud toit, alkohol ja pidevad veresuhkru kõikumised võivad seevastu suurendada põletikulisi protsesse ja muuta ajutegevuse ebastabiilsemaks.
Miks magneesium on ajule oluline?
Ajutervise toetamisel soovitab dr Lõokene kõige sagedamini omega-3 rasvhappeid, D-vitamiini ja magneesiumi. Magneesiumi rolli peab ta eriti oluliseks just tänapäeva ülekoormatud närvisüsteemi puhul. „Magneesium aitab ajurakkudel omavahel paremini suhelda ja toetab neurokeemilist ülekannet,” selgitab ta.
Lihtsamalt öeldes aitab magneesium närvisüsteemil rahuneda ning toetab aju normaalset tööd olukordades, kus stress, halb uni ja vaimne koormus on organismi pikalt kurnanud.
Oluline on ka magneesiumi vorm. Kõige rohkem soovitatakse ajutervise toetamiseks magneesiumdiglütsinaadi ja L-treonaadi vorme, sest need jõuavad paremini ajju ning on närvisüsteemile hästi talutavad. Uneprobleemide puhul on dr Lõokene näinud häid tulemusi ka magneesiumi, tsingi ja melatoniini kooskasutamisel.
Ajutervise juures ei ole olemas ühte imelahendust. Dr Margus Lõokene rõhutab, et aju tuleb vaadata tervikuna — koos hormoonide, une, stressi, liikumise ja närvisüsteemiga.
Kui kasulik see artikkel Sulle oli?
