Mis on Vahemeremaade inimeste kombel elamise tulemus – vererõhk langeb, see aitab normaliseerida kolesterooli, langetada kaalu, vähendab diabeediriski
30aastat tagasi publitseeriti suur uuring Lancetis, väga korralikus tõsiteaduslikus ajakirjas, mis võrdleb südame isheemiatõvesse suremust ja loomsete rasvade sisaldust toidus. Kinnitust on saanud ka edaspidi selline lineaarne sõltuvus, et mida rohkem on loomseid rasvu toidus, seda rohkem on suremust nii meeste kui naiste hulgas. Välja langevad lineaarsest sõltuvusest Prantsusmaa ja vähemal määral Šveits. Teiste riikide puhul see kehtib – Soome on esirinnas, Saksamaa on kuskil keskel, Portugalis ja Itaalias on loomsete rasvade tarbimise tõttu kõige väiksem suremus.
PUNASE VEINI VÕIMALIK KASU JA KAHJU
Seda kutsutakse prantsuse paradoksiks – kui oluliseks peetakse väikeses koguses regulaarset alkoholi tarvitamist. Vahemeremaade dieedis ei ole alkohol midagi iseseisvat, vaid toidu osa. Mitte mingil juhul ei tasu alkoholi eraldi tarvitada – riskid on maksatsirroos, pahaloomulised kasvajad ja suur vigastuste tõenäosus. Ainult sel juhul, kui see on toidu osa, peetakse seda loomse rasva kahjustavat toimet vähendavaks faktoriks. On näidatud, et regulaarne tarvitamine vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski 30 kuni 40 protsenti. Osa on ikkagi punasel veinil, kuna just seal on antioksüdante rohkem kui valges. Seerumi antioksüdantide kõrgem tase aitab kaitset pakkuda halva kolesterooli lupjumisse panustava veresooni kahjustava toime vastu. Niisamuti kaitseb see pahaloomuliste kasvajate vastu.
Kopenhaagenis on tehtud pikk uuring, millest muuhulgas nähtus, et veini joomisel on südame-veresoonkonna haiguste riski ja suremust langetav toime, aga õlle ja kangete napside tarbimisel seda ei leitud.
Põhjamaades kiputakse alkoholi tarvitama nädala lõpus ja suurtes kogustes. Preventiivseks peetavad alkoholi kogused on juhistes järjest langenud. Praegu on see Euroopa Kardioloogide Seltsi äsja ilmavalgust näinud juhiste järgi sada grammi nädalas nii meestel kui naistel. Nii et pokaal veini päevas, äärmisel juhul kaks meestel, aga mitte rohkem. Naiste organism töötleb alkoholi aeglasemalt, mistõttu see võib olla korraga suures koguses tarbitult toksilisem kui meestel.
Samas ei saa öelda, et hakkame kõik veini jooma, sest see võib ikkagi tekitada maksatsirroosi. Kogused peavad olema redutseeritud, vaid siis saame rääkida südame-veresoonkonna ja mõne teise haiguse ennetamisest.
TUGEVAKS TERVISEKS VAJALIKUD KOOSTISOSAD
Vahemeremaade toitumine on elustiil, kuhu kuulub lisaks toidule muudki. Selle põhjal on loodud modifitseeritud Põhjamaade dieet ja Soome dieet, sest kõigile põhjamaalastele pole vahemere diet mokkamööda.
Kõige tugevam seos südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel ongi vahemeremaade dieediga. UNESCO märkis vahemeremaade dieedi inimkonna kultuuriliseks pärandiks aastal 2010. See ei ole ainult tervist toetav söömine, vaid ka elurõõm – leitakse aega pere ja sõpradega kokku saada, ei vaadata televiisorit ja nutitelefoni sel ajal, vaid räägitakse. Väga tähtis tahk on kõndimine – tehakse perega pikki jalutuskäike. Samas ei kiirustata liialt kuhugi. Kõige naturaalsemal kujul on nii olnud sajandeid Kreeka ja Itaalia lõunaosas, näiteks Kreeta saarel. Praktiliselt kõik Vahemere ümber asuvad riigid, mil on sellega piir, esindavad seda elustiili ja toitumist. Lääne ühiskond, eriti Ameerika paistab aga silma massitarbimise ja kiirustamisega, mis on vastandlik vahemerelikule elustiilile.
Mis on Vahemeremaade inimeste kombel elamise tulemus – vererõhk langeb, see aitab normaliseerida kolesterooli, langetada kaalu, vähendab diabeediriski. Need on riskitegurid. Kokkuvõttes langeb südameinfarkti, ajuinsuldi ja ka vähkkasvajate risk. Veel on leitud, et aju kognitiivne funktsioon paraneb – Alzheimeri tõbe (dementsust) on vähem, samuti depressiooni. See elustiil tugevdab ka luid. See on elukestva tervise kullastandard. On väga oluline, et toitumine on taimne, söök vähe töödeldud ja kasutatakse hooajalist toorainet.
Samuti on kõige keskmes oliivid ja oliivõli, monoküllastumata rasvhapped, mis aitavad ateroskleroosi edasi lükata või üldse ära hoida. Kindlasti mitte kasutada kookose- ja palmiõli. Kuigi need on taimsed, sisaldavad need palju küllastunud rasvu ja isegi tõstavad kolesteroolitaset. Palmiõli kasutatakse väga palju odavates toiduainetes. Rapsiõlil on Põhjamaades leitud samuti südame-veresoonkonna haigusi ennetavaid omadusi.
Väga olulised on puu- ja juurviljad ning marjad. Süüa võiks üks-kaks portsjonit igal põhitoidukorral. Magustoit on seega Vahemere dieedis muutunud tervislikuks. Nad söövad väga vähe ebatervislikke magusaid asju. Piimatooteid tarbitakse mõõdukalt – juustu ja jogurtit. Piimatoodete puhul peitub rammusas juustus väike oht, aga kogused ei ole väga suured. Muidugi on oliivõli kõrval väga oluline komponent kala ja mereannid vähemalt kaks korda nädalas. Samamoodi on Jaapanis, kus on samuti väga madal haigestumus ja suremus südameveresoonkonna haigustesse. Punast liha tarbitakse väga harva.
Üks oluline komponent on ka pähklid ja seemned. Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetusjuhises on juba aastaid olnud, et kolmkümmend grammi soolamata pähkleid päevas parandab südame tervist ja aitab ennetada raskeid tüsistusi. Vahemeremaades tarvitatakse neid palju hommikusöögi juures ja toidukordade vahele näljatunde peletamiseks. Lätis tehtud uuringus ilmnes samuti, et neil, kes söövad pähkleid, et on oluliselt väiksem risk infarkti haigestuda. See kehtib kindlasti ka eestlaste kohta.
Kandev roll on kindlasti täisteratoodetel – täisterapastal, metsikul riisil, kinoal, hirsil.
KOHANDATUD KA PÕHJAMAADE INIMESTELE
Põhjamaades on mõistagi keerulisem järgida Vahemeremaade dieeti. Soomes on tehtud Läänemere toidupüramiid, milles on aluseks kohalikud köögi- ja puuviljad, marjad, täisteratooted, piimatooted, kala ja lahjem liha. Meie kalad, räim, kilu, heeringas on kullastandard Soome dieedis.
Samuti on põhjamaade dieet kanda kinnitamas näiteks Kopenhaagenis, kus on samuti olulisel kohal heeringas ja must leib. Toiduõlina on soovitatud rapsiõli, mis sisaldab oomega-3 rasvhappeid.
Põhjamaade dieedi tervislikkust on Kopenhaageni ülikooli teadlased uurinud. Nimelt kaasati Taanis uuringusse soovituslikust suurema vööümbermõõduga kodanikud (mehed üle 94 ja naised üle 80 sentimeetri), ning lasti neil süüa 26 nädalat põhjamaade dieedi kohaselt. Kontrollgrupis olid tavapäraste Taani toitumisharjumustega inimesed.
Poole aastaga langes kehakaal põhjamaade dieedil olles 4,7 kilo. Tavatoitumisega grupis langes 1,5 – kontrollgrupiga täiendavalt tegeletakse ja selle positiivne efekt tuleb uuringutes välja. Tavaliselt võtavad inimesed aasta jooksul kaalus juurde kuni kilogrammi.
Samuti langes Põhjamaade dieedi grupil süstoolne vererõhk 5,1 millimeetrit ja diastoolne vererõhk 3,2 millimeetrit rohkem kui kontrollgrupil. Need on väga suured muutused poole aastaga.
Põhjamaade dieedi väljatöötamisel on osalenud ka Kopenhaageni väga tuntud restoran Noma. Ühes Rootsi uuringus vaadati üle 20 000 Rootsi mehe 45–79 aasta vanuses. Neile kohaldati tervislik dieet, samuti pidid nad vähendama alkoholi tarbimist mõõdukaks, loobuma suitsetamisest ja regulaarselt liikuma. 11 aastat kestnud jälgimisperioodi jooksul selgus, et müokardi infarkte oli 79 protsenti vähem kui üldpopulatsioonis samade parameetritega ja vanuses.
Sama olulised kui dieet on suitsuvaba elu, mõõdukas kehaline koormus ja alkoholiga mitte liialdamine.
