Viimastel aastatel on teadlased hakanud mikrobioomi senisest sügavamalt uurima ja avastused on lausa hämmastavad – mõni isegi natuke naljakas! Loe artiklist, kuidas on seotud mikrobioom ja vaimne tervis? Milline tähendus võib olla “liblikad kõhus” tundel ning kuidas võivad kõhubakterid olla seotud sellega, kas oleme normaal- või ülekaalus?
Hiljutine teadusuuring, mis avaldati ajakirjas Nature Aging, toob esile, et inimese vananemine ei toimu ühtlaselt, vaid esineb kaks märkimisväärset bioloogilist muutuste lainet, kus vananemine intensiivistub.
Viiruste periood on käes. Uurisime toitumisnõustajalt ja terviseterapeudilt Liis Oravalt, kas enda immuunsust saab tõsta ning kuidas käituda siis, kui viirus on juba ligi hiilinud?
Üha enam on hakatud rääkima D-vitamiini olulisusest ning sellest, kuidas Eesti inimestel pole seda organismis piisavalt. Põhjuseid, miks see teema iga aastaga järjest populaarsemaks muutub, on mitmeid.
Kohe- kohe on suvevaheaeg, veel viimased pingutused koolis ja saabki hakata suve nautima. Lapse õpingute, arengu ja üleüldise tervise toetamises mängib rolli üks tähtis vitamiin. Kuidas seda võtta ning milliseid nüansse tasub teada, selgitab Benu Elva Tervisekeskuse apteegi proviisor Marget Raukas.
Tallinna Lastehaigla endokrinoloog dr Ülle Einberg õpetab lastel ära tundma D-vitamiini puuduse peamiseid tunnuseid.
Kui organism vananeb, siis muutuvad erinevad protsessid aeglasemaks – normaalse vananemisega kaasneb organreservide vähenemine, homeostaasikontrolli nõrgenemine, mis omakorda võivad tingida, et võib tekkida puudujääk elementidest, mis on eluks olulised.
Sõltuvalt päikesekiirguse intensiivsusest suudaksid aasta ringi stabiilselt soovituslikku D-vitamiini taset veres hoida vaid ekvaatori lähedal elavad inimesed. Kuid uuemad uuringud näitavad, et ka sealsetel elanikel on selle vitamiini tase soovitust madalam ning et tegu on globaalse probleemiga. Miks vajalikku vitamiini ei saa suur osa inimesi piisavalt kätte? SYNLABi laboriarst Irina Utenko annab meditsiinilabori analüüside ja patsientide konsultatsioonide põhjal ülevaate D-vitamiini puudusega seotud terviseriskidest, eestlaste D-vitamiini hetkeseisust ning soovitused organismis piisava D-vitamiini tagamiseks.
Levinud on uskumus, et kui talvisel ajal korra päikesereisil käia, ei pea seda olulist vitamiini toidulisandina juurde võtma. Kuidas siis tegelikult on?
On inimesi, kes suhtuvad D-vitamiini võtmisesse väga tõsiselt, kuid on ka neid, kes usuvad, et küllap on meie organism elukeskkonnaga kohastunud. Uurisime doktor Leho Ripsi käest, kuidas selle D-vitamiiniga siis lugu on, kas, kes ja kui palju seda võtma peaks ning kui palju saame selle juures loota päikesele, mida viimasel ajal niigi harva näinud oleme.
