On inimesi, kes suhtuvad D-vitamiini võtmisesse väga tõsiselt, kuid on ka neid, kes usuvad, et küllap on meie organism elukeskkonnaga kohastunud. Uurisime doktor Leho Ripsi käest, kuidas selle D-vitamiiniga siis lugu on, kas, kes ja kui palju seda võtma peaks ning kui palju saame selle juures loota päikesele, mida viimasel ajal niigi harva näinud oleme.
Palju on juttu D-vitamiini vaegusest, aga ei maksa arvata, et tasub sisse
süüa suuri vitamiinidoose. Ülisuurtel doosidel ei ole nimelt täheldatud kasulikku toimet.
Kas suvel tarbisid tavapärasest enam alkoholi? Alkoholi tarbimine põhjustab
üle 200 haiguse. Gastroenteroloog dr Anastassia Nedbalskaja Ida-Tallinna Keskhaiglast selgitab, kuidas alkohol maksale mõjub ning miks tekib naistel maksakahjustus kiiremini.
Tipptasemel ortopeed ja artroskoopilise kirurgia spetsialist ning aktiivne teadlane dr Leho Rips, kes on põhjalikult uurinud D-vitamiini mõju tervisele, selgitab, miks me sellest tähtsast vitamiinist nii palju räägime.
Millised elustiilivalikud on maksa tervise seisukohalt meile eriti ebatervislikud ning mida teha selleks, et maksa tervena hoida, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla ja Med4u gastroenteroloog dr Anastassia Nedbalskaja.
Palju on räägitud D-vitamiini olulistest rollidest luude ja lihaste töös, kuid vähem on mainitud, et see reguleerib ka kriitilisi protsesse närvisüsteemis. Tartu Ülikooli doktorant Kelli Somelar-Duracz räägib lähemalt D-vitamiini vaeguse mõjust mälule ja närvisüsteemile.
Valu – olgu see lihastes, liigestes või mujal kehas – on paljudele igapäevane kaaslane. Kui otsid oma olukorrale looduslikku leevendajat, siis ei peagi alati väga kaugele minema. Teinekord piisab ka oma köögist või kodupoest, sest uuringud näitavad, et ühel levinud juurikal võib olla valu leevendav toime! Farmatseut Janika Matto selgitab, millise juurikaga on tegemist ning kuidas seda kõige tõhusamalt kasutada.
21. sajand on lisanud palju uusi teadmisi D-vitamiini metabolismi, aga ka geneetika kohta. On kättesaadavad erinevad D-vitamiini preparaadid nii vitamiinivaeguse profülaktikaks kui ka rahhiidi raviks.
Migreen on aju kohanemishäire. Kuna see kaob teatud ajaks ära ja mõnel esineb hoopistükkis harva, on seda
rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis kirjeldatud haiguse asemel kui häiret.
