Kui hiire söömise ajal närvirakud aktiveeriti, hakkas hiir aeglasemalt sööma kuni lõpetas söömise.
Nimelt, avastas Alexander Nectow New Yorgist Columbia Ülikoolist teadusuuringu käigus, et hiirte ajus on rakud, mis otsustavad, millal on piisavalt söödud ning rohkem süüa pole vaja. “Õigemini, need rakud käsivad söömise sel hetkel lõpetada,” täpsustas Nectow ning lisas, et neuroneid, mis söömist mõjutavad on teisigi, kuid selliseid, mis nii konkreetselt otsustavad, pole varem avastatud.
Uuring avaldati teadusväljaandes Cell ning nüüd loodavad teadlased, et samasugused rakud on olemas ka inimese ajus ning kui oskaksime neid vajaduspõhiselt manipuleerida, võib see aidata vältida ülesöömist. Selle avastuse kohta on ka juba etteruttavalt öeldud, et just see võib lõpetada ülemaailmse rasvumise epideemia.
Hiirte närvirakke lähemalt uurides selgus, et mainitud rakud toodavad söögiisu reguleerivat hormooni nimega koletsüstokiniin. Uuringute käigus selgus, et rakud reageerivad toidu nägemise, lõhna ja maitse peale ning need saavad ka kõhust infot, kui palju seal parasjagu toitu on. See teebki need neuronid võrreldes teistega eriliseks. Alexander Nectow sõnul on sarnaseid närvirakke ajus veel, kuid nii põhjalikke, mis võtaks arvesse mitmeid erinevaid infoallikaid seoses toitumisega, pole senini avastatud.
Seejärel prooviti neid närvirakke manipuleerida valgussignaalidega, et oma soovi järgi neid nn aktiveerida. Kui hiire söömise ajal närvirakud aktiveeriti, hakkas hiir aeglasemalt sööma kuni lõpetas söömise.
Tutvu uuringuga lähemalt:
https://www.cell.com/cell/abstract/S0092-8674(25)00047-9

