Suitsetamisest loobumine on kõige suurem kink tervisele ja eriti südame tervisele.
Üks põhjus selle taga on, et kroonilised haigused vähendavad oluliselt immuunsüsteemi võimet viirustega võidelda. Teine põhjus on kahjustused, mis on organismis kroonilise haiguse tõttu juba tekkinud ja mis muudavad selle haavatavamaks. Nimelt hakkab püsiv kõrgem põletiku tase koormama erinevaid organeid ning vähendab organismi vastupanuvõimet. Kahjustunud südame või kopsude korral võib olla viirusest taastumine palju raskem ja aeganõudvam.
Seetõttu on äärmiselt oluline, et krooniliste haigustega inimesed võtaksid järjepidevalt oma ravimeid, et hoida haigust kontrolli all ja vältida üldist haavatavaks muutvat kahju organismile.
Varasemad kroonilised haigused on suur viirushaigustesse haigestumise riskitegur. Teaduskirjanduse põhjal on teada, et hüpertensioon ehk kõrge vererõhk suurendab koroonaviirusesse haigestumise riski kümme protsenti. Riski suurendavad enim südamehaigused, diabeet, vähk ja kroonilised kopsuhaigused. Samuti on ilmnenud, et kroonilise hüpertensiooniga patsiente ähvardab üle kahe korra suurem tõenäosus sattuda koroonaviiruse tõttu intensiivravile. Hiinas tehtud suure uuringu alusel on koroonaviirusesse surnud patsientide hulgas südamehaigeid ligi 30 protsenti.
Kuna kroonilised haigused mõjutavad, kui hästi tuleb organism haigestumisel toime viiruse tõrjumisega, võivad ka tüsistused – mille teke ei ole ka muidu välistatud – olla nende korral rängemad. Näiteks on tehtud kindlaks, et koroonaviiruse tagajärjel väheneb südame funktsioon, samuti võivad tekkida südamepuudulikkus või olemasoleva puudulikkuse süvenemine, eluohtlikud rütmihäired ning suurenenud infarktirisk. Kõrged põletikumarkerid haigetel tekitavad südameveresoonkonna kahjustusi.
SÜDAMETERVISE TAGALA
Üks paremaid viise südame ja tervise säilitamiseks, samuti tugevdamiseks on füüsiline aktiivsus. Füüsiliselt aktiivsetel inimestel langeb südame-veresoonkonnahaiguste risk poole võrra. Lisaks alandab see oluliselt diabeedi ja isegi mõne vähivormi tekkimise riski.
Regulaarne treenimine aitab lisaks haiguste ennetamisele ja olemasolevate haiguste leevendamisele hoida normi piires kehakaalu ja pikendab eluiga. Eesmärk võiks olla teha päevas 10 000 sammu. Tihtilugu jääb sammude hulk alla 5000. Uuringute järgi ei ole 75 protsenti inimestest piisavalt aktiivsed. Mõõduka intensiivsusega trenni (näiteks reibas kõnd) tuleks teha vähemalt 150 minutit nädalas, korraga vähemalt kümme minutit. Kui teha trenni 30 minutit viiel päeval nädalas, on seega miinimum täidetud. Et langetada kehakaalu ja kolesteroolitaset, tuleb teha päevas 60–90 minutit reibast kõndi.
KUIDAS TREENIDA?
Enne treeningut tuleks alati venitada lihaseid ja end soojaks liigutada, et vältida vigastuste teket. Samuti kuuluvad venitused treeningu lõppu – treeningut ei tohi lõpetada järsult. Pulsisagedus peaks normi piiresse tagasi langema rahulikult. Soojendus ja lõdvestus aitavad ennetada südame-veresoonkonna haiguste atakke ja kaasneda võivat äkksurma.
Mõõduka treeningu puhul on üldiselt äkksurma risk väike, kuid suure pingutuse korral on spordivõistlustel surnud ka noori inimesi. Südametervise seisukohalt on parim regulaarne ja liigse koormuseta tervisetreening. Saagem liikumisest nauding ja ärgem seadkem liigseid eesmärke. Parimad spordialad piisava füüsilise koormuse saamiseks on kõndimine, ujumine, rattasõit, sörkjooks, rulluisutamine, kepikõnd.
Kõndimine ja rahulik sörkjooks sobivad peaaegu kõigile. Looduses liikumisel on ka virgastav mõju vaimsele tervisele. Füüsiline aktiivsus aitab tagada paremaid vaimseid võimeid vanemas eas ja alandab riski, et kimbutama hakkab depressioon. Plussidest võiks veel välja tuua tasakaalu paranemise, mis omakorda aitab vältida kukkumisi ja ohtlikke vigastusi.
Rohkem füüsilist ettevalmistust nõuavad spetsiifilisemad spordialad nagu pallimängud. Nende puhul on oluline jälgida, et alguses üle ei pinguta – muidu võivad kaasneda vigastused ja ka südame ülepingutuse sündroom. Kui pole kaua treeninud, peaks samuti alguses võtma asja rahulikumalt ja varasemat vormi taastama järk-järgult.
ÜLE PINGUTADA EI TASU
Silmas tuleb pidada ka enda vanust. Intensiivsemaid spordialasid ja maratone võiksid üle 50-aastased juba vältida, sest selleks ajaks on veresooned juba mingil määral lupjunud. Selle ja suure pingutuse koosmõjus võib samuti tekkida südame ülepingutuse sündroom ja tõuseb ka äkksurma risk. Parem treenida tasa ja targu – taastumine terviseprobleemidest võtab vähemalt ajutiselt muidu tunduvalt rohkem hoogu maha.
Ülepingutuse tuvastamiseks tasub pärast füüsilist aktiivsust jälgida, kuidas taastub pulss. Kui see jääb pärast treeningut pikemaks ajaks kiireks, samuti võib nigel olla enesetunne, on see märk liiga intensiivsest treeningust. Ülepingutus võib kehva enesetunde näol märku anda ka treeningjärgsel hommikul. Üheks heaks viisiks, kuidas aru saada, kas treening on inimese jaoks mõõdukas, mitte liigselt koormav, on jälgida – suudab ta treeningu ajal juttu ajada, nii et hapnik otsa ei lõpe?
Sügisel oleks aga veel oluline jälgida, et hiljuti põetud viiruse järel ei hakataks kohe vägitegusid katsetama. Sportima ei peaks ka siis, kui on palavik. Üle pingutamine ei anna tervisele midagi juurde – treeningu kasuteguri saab esimese tunni jooksul. Oluline kasu tõuseb aga sellest, kui olla füüsiliselt aktiivne järjepidevalt.
SUURIM KINK TERVISELE
Südame-veresoonkonna heaks tuleb ka täisväärtuslikult toituda. Oleks hea vähendada loomsete rasvade ja liha kogust, tarbida piisavalt puu- ja juurvilju, ohtralt kiudaineid, oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid sööke nagu kala ja pähklid. Kolesterooli tasemel tasub hoida samuti silma peal, et vältida soodumust veresoonkonna ummistusteks.
Kuid ka piisava füüsilise aktiivsuse ja tervisliku toitumisega pole võimalik heaks teha suitsetamise kahjulikku mõju. Suitsetamisest loobumine on kõige suurem kink tervisele ja eriti südame tervisele.
