Liikumise osa südamehaiguste ennetamisel on palju suurem, kui me sageli oskame ette kujutada.
Suitsetamine kahjustab arterite sisepinda, vähendab selle kaitsevõimet ning suurendab riski veresoonte ummistuseks. Samuti suureneb suitsetaja vere viskoossus ja vere voolavusomadused halvenevad. Seega suitsetamine mõjutab negatiivselt nii verevarustust kui südame võimet organismis hapnikku laiali kanda. Liiga suure hulga halva ehk LDL-kolesterooli korral rasv ja hiljem kaltsium ladestuvad – selle tagajärjeks on veresoonte lupjumine ehk ateroskleroos. See võib hakata häirima organismi verevarustust. Kui elutähtsad organid ei saa piisavalt verd, ühes sellega hapnikku, hakkavad need aegamööda kahjustuma.
Vererõhku on vaja ohjata
Südant koormav kõrge vererõhk võib aja jooksul kahjustada ka teisi organeid, näiteks neere ning aju. Kõrget vererõhku tingivad riskiteguritest peamiselt suitsetamine, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, liigne alkoholi ja soola tarbimine. Niisamuti tõstab vererõhku liigne veresuhkur, mis pärsib veresoonte laienemist ning kitsenemist. See kahjustab ka veresoonte siseseina.
Vererõhk peaks olema 120/80 mmHg. Normaalne tulemus on ka veel 130/85 mmHg. Kõrgenenud normaalse vererõhuga on tegemist siis, kui vererõhk hakkab lähenema 140-le. Sageli areneb see lõpuks välja hüpertooniatõveks. Selline sage ja näiliselt kahjutu haigus hüpertooniatõbi on nn «vaikne tapja» ja suurim surma ja invaliidistumist põhjustav haigus maailmas. Ameerika Südameas sotsiatsiooni värske uuring näitab, et viimase kümne aastaga on kõrgvererõhutõvest põhjustatud surmade arv suurenenud 65,3%!
Mõõdukalt kõrgenenud vererõhuga patsientide puhul on sageli kõige otstarbekam ravi edasi lükata ja esiti proovida vererõhku alandada kehakaalu langetamise, kehalise aktiivsuse tõstmise ja tervisliku tasakaalustatud toitumisega. Paljud on saanud sedamoodi hüpertooniast teatud ajaks priiks. Õigete valikutega võib õnnestuda ravi edasi lükata 10 või isegi 20 aastat. Aga kuna see on kahjuks suuresti pärilik haigus, ei saa seda tavaliselt tervisliku elustiiliga lõpmatult eemal hoida.
Mida teha südametervise heaks?
Uuringutes on saanud kinnitust, et kõndimine, aiatööd, jalgrattasõit ja muud liikumist nõudvad argitegevused aitavad hoida veresooni aktiivsena, lupjumine on tunduvalt aeglasem ja infarktioht langeb. Liikumise osa südamehaiguste ennetamisel on palju suurem, kui me sageli oskame ette kujutada. Regulaarne liikumine tagab pika kvaliteetse ja haigusteta elu.
Toitumises annab häid tulemusi Vahemeremaade dieet, kus on oluliseks osaks oliivid ja oliiviõli, milles sisalduvad monoküllastumata rasvhapped aitavad ateroskleroosi edasi lükata või suisa ära hoida. Vahemeremaade dieedi baasil on läbi viidud mitmeid suuri uuringuid, mis on andnud tõenduspõhiseid positiivseid tulemusi. Südame-veresoonkonna haigusi ennetavaid omadusi on leitud ka rapsiõlil. Lihatoidud kuuluvad sealsesse menüüsse pigem harva ja rõhk on kalal, mida oleks tervislik tarbida vähemalt kaks korda nädalas. Piimatooteid tuleks tarbida mõõdukalt.
Täisväärtusliku menüü oluliseks komponendiks on täisteratooted. Magusate küpsetiste ja kommide asemel on Vahemeremaade dieedis oluline osa hoopis puu- ja juurviljadel ning marjadel. Headeks tervislikeks vahepaladeks on pähklid ja seemned. Pähkleid võiks päevas süüa 30 grammi.
Tarbitava soola kogus mängib samuti vererõhu alandamisel väga olulist rolli. Kui inimesed vähendavad toidus soola kogust, siis neist suurel osal ka vererõhk langeb. Soola ei peaks päevas tarbima rohkem kui viis grammi. Uuringud näitavad, et Eestis on see u kaks korda soovitatust enam. Soomes on toimunud väga märkimisväärne keedusoola tarbimise langus 16 grammilt kaheksale grammile, mis näitab, kui olulised on riiklikud terviseprogrammid ja elanike terviseteadlikkuse tõus.
Külmal ajal kipuvad tõusma nii kolesterool kui vererõhk, sest rohkem hakatakse sööma rasvaseid toite, tõuseb ka kehakaal. Selle tagajärjel hakkab langema veresoonte sisekesta kaitsevõime, nii et sügis-talvisel perioodil tasub tervislikule eluviisile teadlikult rohkem tähelepanu pöörata ja südamepuudulikkuse korral jälgida tervist.
Enda hoidmine talvel
Talvel on elu- ja tööruumides ka kesisem õhuvahetus. Kui päev möödub kohas, kus on õhus kasvõi veidi tubakasuitsu, võib see võrduda ühe sigareti suitsetamisega. Kui seda juhtub sageli või suisa argiselt, kiirendab see arterite lupjumist. Südame-veresoonkonna tervist mõjutab õhukvaliteet oluliselt. Õhusaaste tõttu muutub veri paksemaks, selle tagajärjel aeglustub verevool ja tekib ka muid muutusi.
Ja nagu olen korduvalt öelnud – istumine on uus suitsetamine! Päeval tasub võtta väikseid pause, mille ajal laua tagant püsti tulla ja ringi liikuda. Isegi, kui tehakse trenni, siis tundide kaupa laua taga istudes tekivad kehas veresooni kahjustavad biokeemilised muutused. Tööle tasub võimalusel minna jalgsi ja kasutada seal lifti asemel treppe.
Päevas peaks kindlasti 30 minutit kõndima. Ennetusjuhiste kohaselt peaks nädalas tegema 50 kuni 300 minutit mõõduka intensiivsusega tegevust või kaks korda nädalas kokku 70 kuni 150 minutit aktiivsemat treeningut.
Talveperioodil on oluline kehalist aktiivsust säilitada. Tuleb end aga õue minnes korralikult riidesse panna! Madalad temperatuurid soodustavad vereliistakute aktivatsiooni, nii et trombide lahustumise võime langeb ja seega suureneb trombide oht. Samuti tekitavad kehas biokeemilisi muutusi õhurõhu langus, suurem õhuniiskus ja päevavalguse nappus, nii et kaitsevõimega seotud näitajad langevad.
Regulaarne liikumine ja tervislikud valikud aitavad talvele vastu panna.
