Diabeet kahekordistab naistel südame isheemiatõve tekkeriski ja diabeediga naiste insuldi tekkerisk on ligi kolmandiku kõrgem kui diabeediga meestel.
Esimesed spetsiaalselt naistele suunatud soovitused südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) ennetamiseks publitseeriti 1999. aastal USA-s Ameerika Südameliidu eestvedamisel. Laiapõhjalised kliinilised käsitlusjuhendid loodi USA-s sama organisatsiooni eestvõtmisel 2004. aastal. Sellest ajast on toimunud märkimisväärne muutus SVH teadlikkuses, ravis ja ennetuses soolisest printsiibist lähtudes.
Euroopa 2015. aasta statistika alusel sureb meie kontinendil 49% naistest ja 40% meestest SVH-sse. Alates 1984. aastast esineb Ameerika Ühendriikides naiste hulgas SVH-surmasid rohkem kui meeste seas. Euroopa viimase SVH ennetuse ravijuhendi määratlusel kuulub Eesti väga kõrge SVH riskiga riikide hulka, kus SVH-suremuse risk on 500/100 000 meestel ja 250/100 000 naistel. Meiega ühte riskirühma kuuluvad Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina, Valgevene, Poola, Slovakkia, Tšehhi, Armeenia, Sloveenia jt.
Euroopa SVH ennetusjuhend keskendub nendele riskifaktoritele, mis on määravaks, et inimesel kujuneb SVH ateroskleroos ehk veresoonte nn lupjumine. Aterosklerootilised muutused südame veresoontes on peamiseks põhjuseks, miks tekib südameinfarkt. Peamisteks riskifaktoriteks, mida saame mõjutada, on: apolipoproteiinB-d sisaldavad lipoproteiinid veres (millest tuntuim on LDL-kolesterool ehk nn paha kolesterool), kõrge vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus ehk diabeet.
Südamehaiguste riskid hakkavad naist kimbutama juba noores eas, aga reeglina avalduvad SVH naistel siiski pärast 50. eluaastat. On teada, et mehed haigestuvad SVH-sse nooremas eas ja nende vanusega seotud haigestumus on suurem kui naistel. Aga et naised elavad meestest keskmiselt kauem, siis võib naisel elu jooksul tekkivate KV sündmuste arv olla suurem kui meestel.
Sugude vahel on erinevused SVH elukestvaks tekkimiseks väikesed – elupuhune jääkrisk SVH haiguse tekkimiseks on 55-aastastel meestel 67% ja naistel 66%. Leidub ka erinevusi. Nii on esimene SVH naistel pigem insult ja meestel pigem südame isheemiatõbi, mis on südameinfarkti alushaigus.
HORMONAALSETE MUUTUSTE MÕJU
Naise elus toimuvad kõige ilmekamad hormonaalsed muutused puberteedieas, raseduse ajal ja menopausi saabumisel. Vanusega lõpetavad munasarjad munarakkude tootmise, hakkab langema naissuguhormoonide – östrogeeni ja progesterooni – tase, mis omakorda viib ebaregulaarse tsükli ja menstruatsioonide lakkamiseni. Alates 30. eluaastast hakkab östrogeenide tase naise kehas vähenema kuni umbes 50. eluaastani, kui lõpevad menstruatsioonid. Menopaus on viimane teadaolev menstruatsioon, mis Eesti naistel juhtub varem kui Euroopas keskmiselt, vanuses 50,3 eluaastat. Alatest menopausist suureneb naiste risk haigestuda SVH-sse, eriti ilmekas on see enneaegse menopausi korral (vanuses enne 40. eluaastat).
Naise vanus menopausi tekkimisel sõltub mõneti geneetikast, aga see pole alati määrav. Menopausi algust mõjutavad näiteks stress, ülekaal ja suitsetamine – suitsetajatel algab menopaus kuni kaks aastat varem. Südamearsti vaatevälja satuvad naised ülekaalukalt menopausi tekkimise aastatel, kaebusteks esmajoones vererõhu kõrgenemine, valud rinnus ja rütmihäired.
Östrogeeni ulatusliku aktiivsuse tõttu on menopaus seotud paljude füsioloogiliste muutustega, mis viivad SVH riski suurenemisele. Naissuguhormoonidel on palju kasulikke toimeid. Nii kaua, kui naised on noored ja viljakad, on östrogeenid parimad veresoonte laiendajad. Samuti vähendavad nad oksüdatiivset stressi ja sidekoestumist (fibroosi), hoides naise veresooned elastsetena. Östrogeenitaseme langusega kaasnevad rohked muutused: muutub keharasva jaotumine ja tundlikkus glükoosile, tekivad ebasoodsad muutused vererasvade profiilis, kõrgeneb vererõhk, tõuseb sümpaatikotoonus (veresoonte spasmide risk), häirub veresoonte sisekesta ehk endoteeli normaalne toimimine ja kujunevad põletikulised muutused veresoonte seintes ja algab arterite jäigenemine.
Paralleelselt hakkavad võimust võtma SVH riskifaktorid. Nii hakkab menopausi lähenedes ja saabudes kõrgenema naiste vererõhk, kõrgemaks muutuvad kolesterooli väärtused vereanalüüsides – 50. ja 60. eluaasta vahel kõrgeneb naistel nii üldkolesterooli kui nn halva kolesterooli ehk LDL-kolesterooli tase umbes 50%. Hormonaalsete muutuste tekkimisel kerkivad põletikunäitajad ja tromboosinäitajad ning suureneb sümpaatikotoonus. Östrogeeni taseme langusest alates 40. eluaastatest näeme naistel ka rohkem kroonilisi haiguseid: 75% reumaatiliste haiguste põdejatest on naised, naistel esineb enam süsteemset luupust.
RISKIFAKTORITE ERISUS
Traditsioonilised südameinfarkti riskifaktorid naistel ja meestel on kõrge vererõhk ja häired vererasvade ehk lipiidide ainevahetuses, suhkruhaigus ja suitsetamine. Siin on rida sooga seotud erinevusi. Suitsetamine on naistel tugevam riskifaktor nii südame isheemiatõve kui insuldi tekkimiseks. Südame isheemiatõve risk on suitsetavatel naistel 25% suurem kui meestel. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel on igapäevasuitsetajad 16% naistest. Riski pööramiseks suitsetamisest loobumisel kulub aega. Naistel, kes loobuvad suitsetamisest, on 5 aasta möödudes isheemiatõve tekkerisk langenud 61% ja insuldi tekkerisk 42%. Arstidel tasub teada, et ka lühidalt antud soovitus loobuda suitsetamisest võib olla motiveeriv ja edukas kuni 40%-l patsientidest ja suurendab oluliselt suitsetamisest loobumise edukust. Ka on suitsetamisest loobumine ülimalt kulutulus SVH ennetusmeede.
Diabeet ja kõrge vererõhk on naistel seotud infarkti kõrgema riskiga, eriti <60-aastastel. Diabeet kahekordistab naistel südame isheemiatõve tekkeriski ja diabeediga naiste insuldi tekkerisk on ligi kolmandiku kõrgem kui diabeediga meestel. Naistel ja meestel suurendavad kõrge vererõhk ja diabeet SVH tekkeriski umbes kaks korda, aga kui nad esinevad koos, siis halveneb naiste prognoos SVH osas järsult – naiste risk võimendub umbes kaks korda, meestel sellist riskihüpet ei toimu. Seega – naised, kellel esinevad nimetatud SVH riskifaktorid koos, peavad nende ohjamisele pöörama eriti suurt tähelepanu ja järgima arstide soovitusi. Naistel peame arvestama ka sellega, et SVH tekkerisk on neil meestega samade vererõhuväärtuste juures kõrgem. Ka rasvumine toimib naistel ebasoodsamalt: suhteline risk südame isheemiatõve arenemiseks on rasvunud naistel 64% ja meestel 46%. Kõrgvererõhktõbi kujuneb naistel umbes 10 aastat hiljem kui meestel, aga eakate hulgas on naisi-vererõhuhaigeid enam kui mehi. Kõrgvererõhktõbi tekib 30–50%-l naistest enne 60. eluaastat. Kõrgenenud vererõhk on naistel varase postmenopausi aastatel kriitiliselt oluline riskifaktor. Vererõhu kõrgenemisega võivad naistel ilmneda erinevad sümptomid: südamepekslemine, kuumad hood, valu rinnus ja abaluude vahel, väsimus ja unehäired. Neid sümptomeid seostatakse sageli menopausiga. Ka on leitud, et vererõhuväärtused on naistel sageli halvasti ohjatud. Sama käib keskkonnafaktorite kohta: õhusaaste on oluline SVH riskifaktor nii naistel kui meestel südame isheemiatõve tekkimisel.
OLULINE ON TERVISE JÄLGIMINE
Tuleb rõhutada, et noorematel naistel vanuses 40–70 aastat suurendavad kroonilised põletikuhaigused individuaalset SVH riski. Ka on soo-omased riskifaktorid eriti olulised noorematel naistel vanuses kuni 65. eluaastani. Vanematel naistel domineerivad juba n-ö traditsioonilised SVH riskifaktorid, nagu kõrge vererõhk, düslipideemia ja diabeet.
Skriinimist SVH suhtes võiks kaaluda naistel vanuses üle 50 aasta või menopausi tekkimisel. Naistel on ülioluline riskifaktor veresoonte lubjastumise tekkeks ja ateroskleroosiga seotud SVH haiguse jaoks kolesterooli ainevahetuse häire ehk düslipideemia. Meedikutele pannakse südamele, et kõrvuti muude näitajatega tuleb riskiprofiili hindamisel kindlasti määrata lipiidide väärtused vereanalüüsides. Epidemioloogiliste uurimuste alusel on düslipideemia tagasihoidliku tähendusega nendel naistel, kelle SVH risk muus osas on madal, kuid riskineutraalsus kaob düslipideemiaga naistel, kes suitsetavad või kellel esineb kõrgvererõhktõbi.
Naistel ja nende mistahes haigusi ravivatel meedikutel tuleb arvestada, et risk haigestuda SVH-sse suureneb naistel menopausi tekkimisega märkimisväärselt. Seejuures pole hormoonasendusravist saadud loodetud kasu naiste SVH ennetuses ja ennetusmeetmena seda ei soovitata. Küll on see paljudele naistele östrogeenide taseme vähenemisel menopausi saabumisega kergenduseks nende erinevate vaevuste leevendamiseks
Soovitused südametervisliku elustiili harrastamiseks
Puuduvad erisused meeste ja naiste südametervise hoidmiseks, samuti ei jagata ealisi erisoovitusi.
Euroopa Südamearstide Seltsi juhised on välja andnud universaalsed elustiilija toitumissoovitused, mis on sobilikud kõikidele:
- Ärge suitsetage ja kui olete suitsetaja, siis loobuge sellest.
- Hoidke oma vererõhuväärtused kontrolli all – 140/90 mmHg. Nendel 18–69aastastel, kes juba saavad vererõhuhaiguse ravi, peaks süstoolne ehk ülemine vererõhk raviga olema 120–130 mmHg. Eakatel vanuses üle 70 aasta peab süstoolne vererõhk olema alla 140 mmHg ja kuni 130 mmHg, kui nad seda taluvad. Vererõhu ravieesmärgid võivad indiviiditi erineda, erisoovitused saate oma raviarstilt.
- Olge füüsiliselt aktiivne – mõõdukas füüsiline koormus 30–60 min enamikel päevadest, s.j. arvestage, et kasulik on ka ebaregulaarne füüsiline aktiivsus. Kui suudate vähendada väheliikuvat eluviisi ja rakendada vähemalt kerget koormust terve päeva jooksul, siis sellega suudate vähendada enda riski SVH tekkimiseks ja nendega seotud suremuseks. Liikumine on kasulik ka paljude teiste organsüsteemide pikaajaliseks ja vaevusteta toimimiseks.
- Soovitatud on kasutada Vahemere dieeti või sellele sarnast dieeti eesmärgiga vähendada haigestumist SVH-sse.
- Dieedis olgu rikkalikult aed- ja puuvilju (>200 g/päevas).
- Sööge 35–40 g kiudaineid päevas, eelistatult täisteraviljatooteid.
- Sööge mõõdukalt pähkleid (30 g/päevas, soolamata).
- Soovitatav on kasutada soola ≤5–6 g/päevas.
- Piirake küllastunud rasvade osakaalu <10% kogu toiduratsioonist. Asendage need polüküllastamata rasvadega.
- Kasutage nii vähe kui võimalik küllastumata transrasvasid, eelistatult mitte valmistoiduna ja <1% energia üldhulgast.
- Vältige energiarikast toitu, s.h energiajooke.
- Piirake nn vaba suhkru sisaldust oma toidusedelis – see peaks olema maksimaalselt 10% päevasest toiduga saadavast energiahulgast.
- Piirake dieedis madala rasvasisaldusega piimatoodete ja vedelate toiduõlide hulka.
- Piirake alkoholi tarbimist <100 g/ nädalas või 15 g/päevas.
- Sööge kala (soovitavalt rasvast kala) vähemalt 1x nädalas ja piirake (töödeldud) liha tarbimist. Kes nüüd kurvastavad, et liha ei tohi üldse süüa, eksivad. Soovituseks on, et liha olgu 300–500 g nädalas, aga mitte enam.
