Kui endoteel on terve ja kahjustamata, siis veresoontes ei teki lupjumist ega trombi.
Vabade radikaalide teket ja oksüdatiivset stressi mõjustavad põletikulised haigused – eriti, kui on krooniline põletik organismis, mis hoiab kogu aeg seda taset kõrgemal –, psühhosotsiaalne stress, ja rida kardiovaskulaarseid haigusi nagu näiteks hüpertensioon ja hüperkolesteroleemia. Need soodustavad oksüdatiivset stressi teket.
Välisfaktoritest mõjutab vabade radikaalide taset kindlasti keskkonna saastumine – see on nüüd esimest korda toodud sisse ka Euroopa Kardioloogide Seltsi südame-veresoonkonna haiguste preventsioonijuhistesse kui väga oluline riskitegur. Sellest on ka enne räägitud, aga Euroopa Kardioloogide Seltsi 2021. aasta juhistes tuuakse oksüdatiivse stressi oluliste soodustajatena välja suitsetamine, alkohol, ultraviolettkiirgus, raskemetallid, keskkonnamürgid.
Veresoonte kahjustumine
Oksüdatiivne stress soodustab haiguste teket, kõige raskemad on nende hulgas südameinfarkt ja ajuinsult, samuti Alzheimeri tõbi, vähkkasvajad, erinevad autoimmuunsed haigused, liigesehaigused. Samuti kiirendab see vananemist.
Oksüdatiivset stressi saame tasakaalustada antioksüdantidega, mida ammutame peamiselt toidust. Nende väga heaks allikaks on Vahemeremaade dieet, mis toetab südame tervist. Oksüdatiivne stress mõjub nii südamele kui arteritele.
Arterites tekitab oksüdatiivne stress düsfunktsiooni endoteelis, mis on nii arterite kui veenide sisekesta kaitsev rakukiht. Lupjumise seisukohalt on eriti tähtsad just arterid, sest veenid praktiliselt ei lupju. Kui endoteel on terve ja kahjustamata, siis veresoontes ei teki lupjumist ega trombi. Endoteel toodab aineid, mis kaitsevad veresoone seina ja tekitavad arterite lõõgastumist – nendest kõige tuntum on lämmastikoksiid, samuti prostatsükliin. Ideaalvariandis võiks see hoida veresooned vähemalt sajanda eluaastani korras.
Veresooni võib lisaks oksüdatiivsele stressile kahjustada halb kolesterool, aga ka see ei tee seda enne oksüdeerumist. Oksüdeeritud halb kolesterool tungib veresoone seina ja tekitab lupjumist. Nii et oksüdatsioonil on suur tähendus.
Kui veresoone seinas on tekkinud lubjanaast, siis väga oluline on, kas naast on stabiilne või ohtliku naastu tunnustega, mille saab kompuutertomograafias kindlaks teha. Oksüdatiivne stress soodustab naastu rebenemist, purunemist. Sellega kaasneb veresoone seinas oleva kollageeni paljastumine ja siis tekib veresoone valendikku tromb, mis sulgeb verevoolu täielikult.
Vananedes tekib paratamatult mingi lupjumine arterites, aga kui naastud on siledaseinalised ja tugevad, siis see läheb väga aeglaselt edasi ja ei pruugi üldse avalduda. Inimene võib elada sada aastat vanaks ja tal ei teki infarkti ega insulti. Oksüdatiivne stress põhjustab ka südame kahjustumist. See tekitab müokardis verevaeguse ja põhjustab südamelihase rakkude kärbumist, kahjustust. Samuti põhjustab see südamepuudulikkuse ja südame rütmihäirete teket.
Lisaks põhjustavad endoteeli düsfunktsiooni erinevad viiruslikud, keemilised tegurid, nende hulgas psühhosotsiaalne stress ja adrenaliin. Samuti on endoteeli funktsioon häiritud diabeedipatsientidel, mistõttu neil esineb palju südameveresoonkonna haigusi.
Kui oksüdatiivse stressi toimel on kahju tekkinud, siis seda saab osaliselt tagasi pöörata. Kunagi arvati ka lupjumise puhul, et seda saab ainult pidurdada, aga praegu teame, et kolesterooli maksimaalne langetamine aitab lubjanaastude mahtu vähendada. Viimaste aastate jooksul on kasutusele tulnud ravimid, mille abil saab kolesterooli taset langetada kuni 85 protsenti. Natuke aega tagasi oli maksimaalne 50 protsenti.
Veresoonte seisukorda saab parandada
Oksüdatiivse stressiga on samamoodi – isegi kui on tekkinud suur veresoonte lupjumine või infarkt. Südamesõbraliku dieedi, kehalise aktiivsuse, üldise stressitaseme alandamisega, suitsetamisest ja alkoholist loobumisega saame oksüdatiivse stressi taset alandada. Võtame edasise kahjustava toime ära ja võime nii kaugele edasi lükata või vältida korduva infarkti teket, mis on alati suur oht, kui inimesel on juba üks infarkt olnud.
Veel 25 aastat tagasi arvati, et lupjumine on veresoone valendikku tekkinud köbrukene, mis läheb järjest suuremaks, kuni lõpuks sulgeb arteri. Nüüd on kindlaks tehtud, et lupjumine algab veresoone seinas. Alguses tekivad arteri seinas põletikulised muutused, seda soodustavad erinevad tegurid, nende hulgas oksüdatiivne stress. Arteri sein pakseneb, selle temperatuur tõuseb – on isegi võimalik kindlaks teha lupjumise aktiivsust, kui mõõdetakse temperatuuri arteri seinas. Organism kaitseb organeid, et ei tekiks verevoolu vähenemist ja seetõttu hoitakse veresoone valendik enam-vähem sama suurena päris pikka aega, nii et kogu lupjumise puderjas mass tekib arteri seinas. Alles viimases faasis läheb ateroskleroos edasi veresoone valendikku. Lupjunud arteri sein muutub jäigaks. Seda on võimalik määrata suhteliselt kergesti. Peaksime Eestis tegema palju rohkem varajase ateroskleroosi uuringuid. Praegu kasutame maailmas tunnustatud seadmeid peamiselt teadustöös nii Tartu ülikoolis kui Tallinna Tehnikaülikoolis. Regionaalhaiglas kasutame Taltechis konstrueeritud skriiningseadet, mis määrab EKG tegemise ajal ühe minutiga arterite lupjumise astme.Varajase ateroskleroosi kõige olulisem näitaja on pulsilaine leviku kiirus ehk kui kiiresti pulsilaine mööda arteri seina edasi liigub. See peab olema alla kümne meetri sekundis. Olen teinud tudengitel uuringuid – neil on tavaliselt viis kuni seitse meetrit sekundis. Diabeedipatsiendil või suurema lupjumise astmega inimesel võib see olla isegi 15 kuni 20 meetrit sekundis, nii et see kiireneb oluliselt.
Nii leiame riskipatsiendid, kel ei ole mingeid südamehaiguse tunnuseid, aga kel võib juba päris kaugele arenenud lupjumine olla. Siis saame teha süvendatud uuringuid, näiteks südame pärgarterite kompuutertomograafilise uuringu, mille käigus saab lisaks määrata kaltsiumi skoori ehk kui palju kaltsiumit on südame piirkonnas. Kaltsiumi skoori määramist soovitatakse ravijuhendites kui olulist südamearterite lupjumise kindlaks tegemise meetodit.
Kui leitakse suured muutused, siis tuleb teha südamearterite sondeerimine ja vajadusel kriitilise ahenemise ballooniga laiendamine ja tugivõrgu ehk stendi paigaldamine. Arterite seintes olev põletik on mittebakteriaalne – on püütud antibiootikumidega seda ravida ja ära hoida, aga see ei ole tulemust andnud. See on steriilne põletik.
Uued suunad ravis
Mis annab häid tulemusi, on ikkagi halva kolesterooli langetamine. Praegu käivad uuringud põletikuvastaste preparaatidega, mis vähendavad arteri seinas põletikku. See on kolmas oluline ravimite grupp, mis võib tulla kolesterooli langetava ravimi ja aspiriini kõrvale, millega saab ära hoida tüsistusi.
Meie haiglas ja veel mõnes keskuses on algamas hüpertensiooniuuring, milles manustatakse kaks korda aastas vaktsiinilaadset ravimit. Uuring viiakse läbi Ameerika Ühendriikides, Inglismaal ja veel paaris Euroopa Liidu riigis. Eeldatavad tulemused võivad anda kinnitust, et kaks korda aastas tehtav süst võib ravimivajaduse kaotada või seda oluliselt vähendada.
Eestis on alates juunikuust olemas ka kolesterooliravim, mis kaks korda aastas süstituna vähendab halba kolesterooli 50 protsenti. Tundub, et ravimid arenevad bioloogilise ravi suunas, mis sarnaneb Pfizeri või Moderna vaktsiinile, kus toime tagavad antikehad või molekulid, mis pole keemilise toimega ega kahjusta maksa, neerusid, vaid teevad oma tööd intelligentselt. Kõige uuemates ravimikandidaatides pidurdatakse mingite ainete sünteesi mRNA tasemel. Nimelt, kui DNAl on ülesanne toota mingisugust kahjulikku ainet liiga palju, siis RNA tasemel on võimalik kahjuliku aine tootmise hulka vähendada (niinimetatud vaigistava RNA abil) ja viia organismi regulatsioon korda.
Õige toitumine on tervise vundament
Argiselt tuleb meeles pidada, et igaüks saab oma tervist hoida ja parandada tervisliku toitumisega. Puu- ja köögivilju tuleks süüa päevas vähemalt 200 grammi. Mulle need väga maitsevad! Kiudaineid
peaks tarbima 30 kuni 50 grammi, eriti täisteratooteid. Samuti on oluline hoida tarbitava soola hulk alla viie grammi – see aitab ennetada nii hüpertensiooni kui südamepuudulikkuse, aga ka lupjumise teket. Eestis tarbitakse keskmiselt kümme grammi soola päevas. Soomes on 40 aastaga langenud soola tarbimine 16 grammilt kaheksale.
Pähklid on head antioksüdantide allikad ja on leitud, et päevas võiks neid süüa 30 grammi – loomulikult soolamata. Alkoholi ei tohiks tarbida üle 100 grammi nädalas. Punane vein sisaldab alkoholist kõige rohkem antioksüdante, aga ka seda tuleks juua toidu kõrvale mõõdukalt, mitte korraga palju.
Eestis langetakse tervisliku toitumise püramiidist välja eelkõige kondiitritoodete, kartulikrõpsude ja rammusa jäätise tarbimisega. Kõik praetud toidud on alati kaloririkkamad ja ka kastmed annavad oma osa. Majonees ja ketšup sisaldavad meeletult kaloreid. Või sisaldab küll palju kasulikku, aga kui on valida, siis ikkagi on parem oliiviõli. Töödeldud toidud, liha sisaldavad varjatud soolasid ja rasvu, mis on südamele halvad. Olulised antioksüdandid on C- ja E-vitamiin, aga neid ei pea võtma lisaks, kui toitumine on mitmekülgne, tervislik.
