Mikrobioom on üks populaarsemaid uurimisobjekte. Usutakse, et sooltel ja seal elutsevatel bakteritel on arvatust palju suurem roll meie tervisliku seisundi määramisel. Juba on leitud ka seoseid erinevate haiguste ja soolte olukorra vahel. Näiteks, et soolestiku mikrofloora võib mõningatel juhtudel tekitada depressiooni ja ka ülekaalulisust ning olla seotud naha tervisega.
Soolestikus käib kahtlemata vilgas elu. Arvatakse, et seal on umbes kahe kilogrammi jagu elusorganisme ehk baktereid. Nende arvu pole suudetud aga teaduslikult kindlaks teha. Pikka aega usuti, et neid on 10 korda rohkem kui inimesel endal keharakke. Tänaseks on ka uuringuid, mis on kindlaks teinud, et neid võib olla vaid 1,3 korda rohkem ehk umbes 30 triljonit. Samuti usutakse, et kuni 40% soolebakterite liikidest ja nende mõjust on veel uurimata. Seltskond meie kõhus on aga kirju, see on kindel! On nii häid, väga häid ja täiesti uskumatult suurepäraseid, kuid ka halbu ja lausa vastikuid tegelasi ning siis leidub veel neid, kes valivad selle poole, kes parasjagu valitsemas on.
Mikrobioom ja vaimne tervis
Teadlased on leidnud, et soolestiku bakterid mõjutavad otseselt meie ajukeemiat. Teatud bakteriliigid toodavad serotoniini ja dopamiini – neid samu aineid, mis loovad meile rõõmu- ja rahutunnet. Uuringud on näidanud, et inimestel, kes kannatavad ärevuse või depressiooni all, on sageli ka mikrobioomi tasakaal paigast ära.
2011. aasta uuringu käigus avastasid Kanada teadlased, et hiired, kellele siirdati ärevusaltide hiirte mikrobioomi bakitereid, muutusid ise samuti närvilisemaks ja stressialtimaks.
Mikrobioom ja "liblikad kõhus"
Tuleb välja, et see tuntud “liblikad kõhus” tunne mõne inimesega kohtudes ei pruugi olla armumine esimesest pilgust, vaid selle taga võivad peituda hoopis meie soolestikubakterid. Mikrobioomi ja aju omavaheline suhtlus toimub läbi niinimetatud “soolestiku-aju telje”, mis tähendab, et bakterid võivad mõjutada isegi seda, kuidas me ohule või erutusele reageerime.
Näiteks Harvardi teadlased on leidnud, et stressi ajal toodavad soolebakterid signaalaineid, mis mõjutavad aju ärevus- ja ohuvastust – täpselt see, mis annab meile tuttava „liblikad kõhus” efekti. Seega see tunne, mida oleme kohtingul käies tundnud, ei pruugi olla armumine esimesest silmapilgust, vaid hoopis kõhubakterite märguanne võimalikule ohule.
Mikrobioom ja kehakaal
Üks Rootsi uuring näitas, et mikrobioomi koosseis võib mõjutada, kui kergesti inimene kaalus juurde võtab või üleliigseid kilosid langetab. Teatud bakterid aitavad seedida keerulisi süsivesikuid ja toetavad ainevahetuse kiirenemist. Uurijad on ka avastanud, et inimestel, kelle mikrobioom on mitmekesine, on üldiselt kergem normaalkaalu hoida.
Mikrobioom ja immuunsüsteem
Mikrobioom on üks peamisi immuunsüsteemi mõjutajaid. Lapsepõlves kujunev bakterikooslus õpetab immuunsüsteemile, mis on ohtlik ja mis mitte. Liigne antibiootikumide kasutamine või liigsteriilne eluviis võivad selle tasakaalu häirida, mis omakorda suurendab riski allergiate ja autoimmuunhaiguste tekkeks.
Tulevik: personaalne mikrobioomimeditsiin
Uus teadussuund on personaalne mikrobioomiravi – see tähendab, et tulevikus võidakse meie mikrobioomi põhjal koostada isikupärastatud toitumis- ja raviplaane. Üks omapärasemaid ravimeetodeid, mida juba edukalt kasutatakse, on fekaalmikrobiota siirdamine – terve inimese mikrobioomi siirdamine teisele, et taastada tema soolebakterite tasakaal.
