Menopausi ajal hakkab lihasmass vähenema, naistel sageli üsna järsult.
Kas menopaus tõstab südamehaiguste riski?
Jah, tõstab küll ja märkimisväärselt. Väga palju asju muutub sel perioodil naise organismis. Kui vaadata laias laastus, siis naistel hakkab toimuma sama, mis meestel, kuid umbes kümme aastat hiljem. Östrogeen ja teised naissuguhormoonid kaitsevad naist kuni viiekümnenda eluaastani väga hästi.
Meestel esineb esimene infarkt kõige sagedamini kuuekümne kuni kuuekümne viienda eluaasta paiku, naistel aga seitsmekümne kuni seitsmekümne viienda eluaasta paiku. Pärast viiekümnendat eluaastat muutuvad riskitegurid naistel meeste omadega suhteliselt sarnaseks.
Tavaliselt östrogeen hoiab arteri seina elastsena ja lõõgastab seda lämmastikoksiidi tootmise kaudu. Lämmastikoksiidi tootmine kaitseb lupjumise ja tromboosi eest ning mõjutab ka vererõhku, sest veresooned laienevad ega lase vererõhul liigselt tõusta. Menopausi järel hakkab see kõik muutuma. Kõigepealt hakkab tõusma vererõhk. Väga paljudel naistel on nooruses olnud vererõhk pigem madal, eriti saledatel ja pikakasvulistel naistel. Kõrgenenud vererõhk on aga kindlasti südame ja veresoonkonna haiguste riskitegur.
Kolesteroolitasemes toimuvad samuti muutused. Naistel on hea kolesterooli tase olnud alati oluliselt kõrgem kui meestel, kuid menopausi saabudes hakkab hea kolesterooli tase mõnevõrra langema ning halb kolesterool ja triglütseriidid hakkavad tõusma. See tähendab kohe suuremat südame ja veresoonkonna haiguste riski.
See tähendab siis, et kui naine on jõudnud menopausi, siis tervisekontroll on ülioluline?
Jah, sest looduse poolt antud kaitse muutub naissuguhormoonide languse tõttu oluliselt kehvemaks. Sel perioodil tuleb tervisesse palju rohkem panustada. Vereanalüüs on kindlasti omal kohal, soovitan kindlasti ka koormustesti teha ja kui on juba ka mingid kaebused, siis südame ultraheliuuringut.
Kas vererõhu tõusu suhtes annab ka ennetavalt midagi ära teha?
Annab küll. Euroopa Kardioloogide Seltsi ravi- ja ennetusjuhistes on kirjas, et vähemalt 150 minutit aeroobset treeningut nädalas on soovitatav. See võib olla kiirkõnd, sörkjooks või ujumine ehk mis tahes tegevus, mis tõstab pulssi tavapärasest veidi kõrgemale. Kui inimene ei ole varem trenni teinud, siis ei tohiks pulssi muidugi ka liiga kõrgele ajada.
Sellest eluperioodist alates hakkab lihasmass langema. Meestel toimub see samuti, kuid naistel sageli üsna järsult. See tähendab, et lisaks aeroobsele treeningule tuleks teha ka jõutreeningut. Sellega aitame ära hoida lihaste kärbumist ning vähendame vigastuste ja muude probleemide riski.
Sammude arv on samuti oluline. Baaskehaline aktiivsus peaks olema vähemalt 7 000 sammu päevas, soovitatavalt kuni 10 000 sammu. Kui aeroobsed tegevused on regulaarselt kasutusel, siis langeb normaalne vererõhk umbes 5–6 ühikut ning kõrgenenud vererõhk 8–10 millimeetrit elavhõbedasammast. See aitab ära hoida hüpertensiooni väljakujunemist.
Kui sellele lisandub ka soola tarbimise vähendamine, on mõju veelgi suurem. Heaks eesmärgiks oleks alla 5 grammi soola päevas. See aitab samuti vältida vererõhu tõusu.
Oluline riskitegur on ka üleliigsed kilod. Keskmiselt tähendab üks kilogramm kehakaalu tõusu ligikaudu ühe millimeetri võrra kõrgemat elavhõbedasammast vererõhus. Kehakaalu suurenemine tõstab kindlasti vererõhku ning suurendab ka triglütseriidide ja kolesterooli taset.
Milline toitumine on menopausis naisele kõige parem?
Kõige rohkem on tõenduspõhist kasu Vahemere dieedist. Üks huvitavamaid uuringuid Vahemeremaade dieedi kohta on PREDIMED uuring, mis viidi läbi Hispaanias ja avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine. See viidi läbi esmatasandi meditsiinis ning selles osales 7 500 inimest, vanuses 55-80-eluaastat. See uuring tõestas, et Vahemeremaade dieet vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski 30%. Sellest uuringust tulenevalt Vahemeremaade dieet ka erinevatesse ravijuhistesse jõudis.
Vahemeremaade dieet langetab vererõhku, vähendab halva kolesterooli taset ja tõstab hea kolesterooli taset. Samuti soodustab see kehakaalu langust, vähendab diabeedi riski, alandab südamehaiguste riski ning vähendab ka vähiriski. Lisaks on leitud, et Vahemere dieet vähendab dementsuse ja depressiooni teket ning aitab tugevdada luid.
Oliivid ja oliiviõli peaksid kindlasti olema igapäevases menüüs. Kalatoidud on samuti väga olulised ja neid tuleks tarbida regulaarselt. Vähemalt üks kord nädalas kindlasti, kuid soovitatavalt kaks korda nädalas.
Kindlasti tuleks iga päev süüa ka väike kogus pähkleid, umbes 30 grammi. Puu ja köögiviljad peaksid samuti kuuluma igapäevasesse menüüsse. Soovitatav on tarbida umbes 200 grammi puuvilju ja sama palju köögivilju, jaotatuna mitmeks portsjoniks päeva jooksul.
Kas mõõdukalt tõusnud kolesterool ja vererõhk vajavad kohe statiinravi või saab esmalt muuta elustiili või proovida toidulisandeid?
Elustiil on alati A ja O. Kõigepealt tuleb kindlasti alustada elustiili muutmisest. Liikumine ja toitumine on üliolulised. Mõnel inimesel annab toitumise muutmine väga suure efekti, kuid paljudel on organism siiski nii kohanenud, et kui ta tunneb, et toidust tuleb väga vähe või oluliselt vähem kolesterooli, hakkab maks seda hoopis rohkem sünteesima ja tootma.
Toitumises mängivad siin väga suurt rolli kiudained ja antioksüdandid. Mõõduka kolesteroolitõusu korral, kui ainult toitumisest ei piisa, võib näiteks fermenteeritud punase riisi baasil olev toidulisand anda arvestatava kolesteroolitaseme languse. Murekoht on aga see, et puuduvad suured uuringud, mis tõestaksid, et toidulisanditega saavutatud kolesteroolilangus hoiaks pikaajaliselt ära insulti või infarkti. Sellised tõendid eeldaksid väga suuri uuringurühmi ja pikka jälgimisperioodi, vähemalt viis kuni kümme aastat.
Toidulisandite mõju ei piirdu ainult kolesterooli langetamisega. Neis sisalduvad sageli ka antioksüdandid. Mõnes preparaadis on näiteks koensüüm Q10 või oliivilehe ekstrakt, mis on tugev antioksüdant. Lisaks sisaldavad need erinevaid komponente, mis avaldavad positiivset kaastoimet arterite seintele.
Statiinravi puhul ei ole olemas kindlat kolesteroolitaset, millest alates tuleks kindlasti ravimravi alustada. See otsus on väga individuaalne. Kui kolesteroolitase on väga kõrge, on statiinravi selgelt näidustatud. Enamikul inimestel on kolesteroolitase siiski mõõdukalt tõusnud. Halva kolesterooli tase on sageli umbes 3,5 või 4,5. Tallinnas tehtud uuringus oli halva kolesterooli tase naistel on 3,5, ja meestel keskmiselt 3,7. Sellise mõõduka tõusu saab üldjuhul toitumise ja toidulisanditega kontrolli alla.
Statiinide kasutamise vajadus sõltub suurel määral inimese kardiovaskulaarsest riskist. Euroopas kasutatakse praegu SCORE2 riskiskoori, mis on väga hea ja täpne süsteem. Selle abil saab riski arvutada isegi kümnendiku täpsusega. Need kalkulaatorid on kättesaadavad Euroopa Kardioloogide Seltsi veebilehel ning perearstid ja pereõed kasutavad neid järjest enam. Iga inimese kohta saab riski üsna täpselt välja arvutada. Eestis on lisavõimalus arvestada ka geneetilist riski. Geenivaramus osalejatel on see risk juba välja arvutatud.
Väga oluline näitaja on ka lipoproteiin(a), mis on sama oluline riskitegur kui halb kolesterool. Samuti on tähtis veresuhkru seisund. Kui veresuhkur on piiripealne, suureneb kardiovaskulaarne risk märkimisväärselt ning statiinravi vajadus võib tekkida varem. Kui diabeet on juba kujunenud, on risk veelgi suurem.
Kokkuvõttes on see kõik väga personaalne ning sõltub kaasuvatest haigustest ja üldisest riskiprofiilist. Kui kaasuvad haigused puuduvad, saab otsuse teha individuaalse riskihinnangu alusel.
Kas teha hormoonasendusravi menopausi ajal või mitte?
Paarkümmend aastat tagasi arvati, et hormoonasendusravi tuleks menopausi ajal kindlasti kasutada, et üleminekut leevendada. Tänapäeval on hormoonpreparaadid muutunud vähem ohtlikuks, kuid samas on rinnavähiriskiga seonduvad teadmised hormoonasendusravi kasutamist oluliselt tagasi tõmmanud.
Hormoonasendusravi vajadus sõltub väga palju naise kaebustest. Siinkohal ei ole soovitused üldised, vaid individuaalsed. Kui kaebused on kerged, ei pruugi hormoonravi olla vajalik. Kui kaebused on aga tugevad, võiks alguses proovida looduslikke vahendeid. Kui need ei anna piisavat leevendust, võib olla põhjendatud hormoonasendusravi kasutamine teatud perioodi jooksul.
Aga sellele ei tasu loota, et võtad hormoone ja jätkad elu nagu noor inimene. Nii ei saa seda asja vaadata. Menopaus muudab ikkagi palju!
