Mis on testosteroon?
Testosteroon on androgeenhormoon, mida toodetakse meeste puhul peamiselt munandites ja väiksemal määral neerupealistes. Naiste kehas leidub samuti testosterooni, kuid tunduvalt väiksemas koguses. Hormoon hakkab mängima olulist rolli juba looteeas, mõjutades meessoo tunnuste arengut. Noorukieas tõuseb testosteroonitase järsult, käivitades puberteedi — keha karvakasv, hääle muutumine, lihaste areng ja sugutungi suurenemine on kõik testosterooni töö.
Miks on testosteroon meestele oluline?
Testosteroon mõjutab paljusid keha süsteeme.
Olulisimad rollid on järgmised:
– Lihasmass ja jõud – Testosteroon soodustab valgusünteesi lihastes ning aitab kasvatada lihasmassi ja säilitada füüsilist jõudu.
– Luutihedus – Hormoon toetab luude mineraalset tihedust, vähendades luuhõrenemise ehk osteoporoosi riski.
– Vereloome – Stimuleerib punaste vereliblede tootmist luuüdis.
– Seksuaalne iha ja funktsioon – Testosteroon on seksuaalse iha ja erektsioonivõime võtmefaktor.
– Meeleolu ja energia – Madal testosteroonitase on seotud depressiooni, väsimuse ja motivatsioonilangusega.
– Kognitiivne võimekus – Mõned uuringud seostavad madalat testosterooni kognitiivsete funktsioonide halvenemisega, eriti vanemas eas.
Millal testosteroon langeb?
Testosteroonitase saavutab haripunkti tavaliselt 20. eluaastates ja hakkab seejärel tasapisi langema — umbes 1% aastas. Seda looduslikku langust nimetatakse ka andropausiaks ehk meheks vananemisega seotud hormonaalseks muutuseks. Samas võib mõnel mehel esineda testosteroonipuudus juba varem — seda seisundit nimetatakse hüpogonadismiks.
Selle põhjuseks võivad olla:
– Kroonilised haigused (nt diabeet, rasvumine, krooniline stress)
– Ravimid (nt opioidid, kemoteraapia)
– Unepuudus ja unetus
– Toitumisvaegused ja vähene liikumine
Teadusuuringud testosterooni rollist
1. Testosteroon ja südame-veresoonkond
Pikka aega kardeti, et kõrge testosteroon võib suurendada südamehaiguste riski, kuid värskemad uuringud viitavad vastupidisele. Ajakirjas Nature Reviews Cardiology (2020) avaldatud ülevaade leidis, et madal testosteroonitase on seotud kõrgema kardiovaskulaarse suremuse ja suurema infarktiriskiga. Samas tuleb olla ettevaatlik testosteroonravi määramisel, sest mõju südamele sõltub annusest ja mehe üldisest terviseseisundist.
2. Testosteroon ja kognitiivne tervis
aastal avaldatud uuring ajakirjas Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism leidis, et madalam testosteroon on seotud mälu ja tähelepanuvõime langusega. Eriti üle 60-aastastel meestel võib hormoonravi parandada vaimset erksust.
3. Testosteroon ja depressioon
Uuringud näitavad, et madal testosteroon võib olla seotud suurema depressiooniriskiga. 2019. aastal tehtud metaanalüüs näitas, et testosteroonravi võib vähendada kerge kuni mõõduka depressiooni sümptomeid, eriti meestel, kellel oli juba diagnoositud madal testosteroon.
4. Testosteroon ja kehamassiindeks
2022. aastal avaldati ajakirjas Obesity Reviews ülevaade uuringutest, mis näitasid, et madal testosteroonitase on tihedalt seotud rasvumisega. Testosteroonravi aitab mõnel juhul vähendada keharasva ja parandada ainevahetusmarkereid.
Kuidas testosteroonitaset mõõdetakse?
Testosteroonitaseme mõõtmiseks tehakse vereanalüüs.
Tavaliselt mõõdetakse:
– Kogu testosteroon (total testosterone)
– Vaba testosteroon (free testosterone), mis on aktiivne ja bioloogiliselt kättesaadav osa
– SHBG ehk suguhormoone siduv globuliin, mis mõjutab vaba testosterooni hulka
Optimaalseks loetakse üldjuhul kogu testosterooni vahemikku 10–35 nmol/l, kuid sümptomite hindamisel tuleb arvestada ka vanust ja individuaalseid eripärasid.
Mida saab mees ise teha testosterooni toetamiseks?
– Uni: Kvaliteetne ja piisav uni on üks olulisemaid testosterooni toetajaid.
– Liikumine: Eriti jõutreening ja kõrge intensiivsusega intervalltreening (HIIT) võivad tõsta taset.
– Toitumine: Tsingi, D-vitamiini ja tervislike rasvade rohke menüü toetab hormoonide tootmist.
– Stressi vähendamine: Krooniline stress tõstab kortisooli, mis pärsib testosterooni tootmist.
– Alkoholi ja suitsetamise piiramine
Kuigi vanusega testosteroonitase loomulikult langeb, on mitmeid teadusuuringutega kinnitatud viise, kuidas mehed saavad oma testosteroonitaset ise toetada ja vajadusel tõsta. Üks olulisemaid tegureid on regulaarne jõutreening – uuringud on näidanud, et eelkõige lühikese ja intensiivse koormusega treening stimuleerib testosterooni tootmist. Samuti on oluline piisav ja kvaliteetne uni – uuringud näitavad, et vähem kui 5–6 tundi und öösel võib märkimisväärselt vähendada testosteroonitaset.
Toitumisel on samuti roll – tervislik rasvade tarbimine (nt oliiviõli, avokaado, pähklid), piisav tsingi ja D-vitamiini saamine, samuti veresuhkru ja kehakaalu kontrolli all hoidmine, toetavad meessuguhormoonide tasakaalu. Stress on aga testosterooni üks suuremaid vaenlasi – krooniliselt kõrge kortisool pärsib selle tootmist, mistõttu tasub teadlikult panustada vaimsele tervisele, puhkamisele ja taastumisele.
Kui elustiilimuutustest jääb väheks, tasub konsulteerida arstiga ja vajadusel teha hormoonide analüüs, et hinnata testosteroonitaset ja leida sobiv tugi selle optimeerimiseks.
Testosteroon ei ole lihtsalt „mehelikkuse hormoon“, vaid mehe tervise kese. See mõjutab füüsilist jõudu, vaimset heaolu, ainevahetust ja seksuaalsust. Madalat taset ei tasu alahinnata, kuid oluline on otsida selle taga ka elustiili, kroonilisi haigusi või muid hormoonihäireid. Teadusuuringud näitavad üha selgemalt, et piisav testosteroonitase on seotud parema elukvaliteedi ja väiksema haiguskoormusega.
Kui oled märganud endal testosterooni puudulikkusele viitavaid sümptomeid, tasub pidada nõu tervishoiuspetsialistiga ja kaaluda hormoonitaseme määramist — see võib olla esimene samm tervislikuma ja energilisema elu suunas.
