Une vähesus mõjutab vähemalt kahte hormooni, leptiini ja greliini, mis reguleerivad ainevahetust ja söögiisu.
Une kvaliteeti mõjutavad enam ärevus, depressioon ja uneärkveloleku rütmihäired. Oluliselt on kasvanud unehäired 14- kuni 17-aastastel. Lisaks toob rasvtõbi (KMI ehk kehamassiindeks 30) kaasa terviseprobleeme lähitulevikus, unehäiretest sagedamini uneapnoe leviku.
Une vähesus mõjutab vähemalt kahte hormooni, leptiini ja greliini, mis reguleerivad ainevahetust ja energiakulu. Leptiin vabastab rasvkoest ja pärsib söögiisu ning soodustab täiskõhutunnet, seega mõjutab toidu tarbimist. Leptiini tase veres on proportsionaalne kehas oleva rasva massiga. Greliin vabaneb maos ja kõhunäärmes ning mõjutab söögiisu. Greliini tase kõigub päeva jooksul seoses toidu tarbimisega. Nii leptiini vähenemine kui ka unepuudus tõstavad greliini taset, suurendavad toidu tarbimist ja aitavad kaasa kehakaalu tõusule. Suurenenud kaloraaž soodustab und, unepuudus soodustab ülesöömist. Seega võib unepuudus rasvumist soodustada. On leitud, et vähem magavad inimesed tarbivad enam kaloriterikast toitu ja vähese uneajaga inimesed söövad hilisõhtul ja varahommikul suuremaid koguseid. Une ja ainevahetuse soolisi erinevusi on vähe uuritud.
Lühike uneaeg on risk diabeedi, hüpertensiooni ja südameveresoonkonna haiguste tekkel. Une vähendamine kaheksalt tunnilt neljale muudab glükoositaluvust ja endokriinset funktsiooni. Unepiirang halvendab insuliinitundlikkust kuni 30 protsenti, mis kestab kuni kaks nädalat. Peale unepuudust kulus uuritavatel pärast süsivesikuterikast sööki veresuhkru taseme reguleerimiseks tavapärasest 40 protsenti kauem aega. Uneaja piiramine viib glükoosi ainevahetuse häirumiseni sarnaselt II tüüpi diabeedihaigetega. Pikaajaline uneaja vähenemine mõjutab ka kilpnäärme hormoonide tööd, mille tagajärjel aeglustub ainevahetus.
Uni mängib olulist rolli ainevahetuse ja söögiisu reguleerimisel. Unepuuduse korral on ainevahetussüsteem tasakaalust väljas, mis mõjutab lõpuks inimeste toiduvalikuid. Unepuuduses teismelised ihkavad süüa rohkem süsivesikuid. Unepuudus on noorte täiskasvanute rasvumise riskitegur. Unepuudus võib põhjustada toidu tarbimist pigem emotsionaalseks, psühholoogiliseks vajaduseks kui keha kalorivajaduseks. Krooniline unepuudus (vähem kui kaheksa tundi und) on seotud kehamassiindeksi (KMI) tõusuga. Uuringute alusel on 50 aasta jooksul uneaja vähenemine kaks tundi (8,5 tunnilt 6,5 tunnini) kaasa toonud ülekaalulisuse leviku kümnelt protsendilt 23 protsendini. On leitud, et unepiirang soodustab rasvumist soodustavate geenide aktiveerimist. Seega aitab tänapäevases ühiskonnas, sealhulgas laste hulgas kasvav krooniline une piiramine tõenäoliselt kaasa II tüüpi diabeedi ja rasvumise epideemiatele. Normaalse une saavutamine ja unehäirete õigeaegne käsitlus muutuvad unepuuduses ühiskonnas üha olulisemaks. Unepuudusel ja unehäiretel võivad olla sügavad metaboolsed ja tervist mitmeti negatiivselt mõjutavad tagajärjed.
UNEPUUDUS RASKENDAB NORMAALKAALU SÄILITAMIST
Väsimus, mis seondub kroonilise unepuudusega, võib põhjustada kehalise aktiivsuse vähenemist ja raskendab kehakaalu säilitamist. Une kestuse pikendamine võib hõlbustada kaalu säilitamist, vähendades söögiisu. On leitud kahepoolsed seosed unepuuduse ja rasvtõve vahel. Une vähenemise tagajärjel suureneb väsimus, mis võib vähendada tahet teha füüsilist tööd. Ülekaalulisus suurendab aga unehäirete riski, mis omakorda kahjustab tervist ja une kvaliteeti.
Unepuudus tekib, kui inimese bioloogiline unevajadus pole rahuldatud. Epidemioloogilistes uuringutes on määratletud unepuudust tavaliselt vähem kui seitsmetunniseks magamiseks. Unepuudusel on metaboolne toime, mis soodustab kehakaalu suurenemist. Praegu seisavad arenenud riigid silmitsi rasvumise epideemiaga. Erinevate riikide andmetel on meeste hulgas ülekaalulisi juba ligi 35 ja naiste hulgas üle 40 protsendi. Kui näiteks 1998. aastal magas alla kaheksa tunni 26 protsenti inimestest, siis 2005. aastal oli see number juba 35.
HALB UNI LISAB BIOLOOGILIST VANUST?
Peamiselt on uuritud naha vananemist. Nii-öelda headel magajatel on naha sisemise vananemise skoor madalam. Head magajad on enam rahul oma välimuse ja füüsilise aktiivsusega kui kehvad magajad. Halvad magajad on samas vähem rahul oma välimusega.
Une kvaliteeti mõjutavad unehäired ja und sekundaarselt mõjutavad terviseprobleemid. Näiteks uinumisraskus ärevuse tõttu või une katkestused valude tõttu kehas. Ka ravimitel võivad olla und mõjutavad kõrvaltoimed. Ehkki vanemad täiskasvanud kannatavad sageli niinimetatud esmaste unehäirete all, võib esineda ka neil sekundaarseid unehäireid rohkem.
Sageli aitab vanemal inimesel und parandada terviseseisundite parandamine. Samuti võib abi olla arsti või apteekriga retseptiravimitest ja käsimüügiravimitest kõnelemine veendumaks, et need ei põhjusta ega suurenda unetust. Üle 55-aastased võiksid lubada vajadusel ja võimalusel kuni 30 minutilise lõunauinaku, ilma et see nende ööund mõjutaks. On täheldatud, et eakamad naised on une kvaliteediga vähem rahul. Vanusega suureneb ärkamiste arv ja kogu ärkvelolekuaeg pärast uinumist. Melatoniini sekretsioon väheneb vanuse tõusuga. Une- ja ärkveloleku rütm varieerub kogu elu ja vanemaealistele on iseloomulik varasem magamaminek ja varasem ärkamine. Vananedes toimuvad une struktuuris muutused: lüheneb ööune aeg, lüheneb sügava une ja REM-une aeg, suureneb unepuudus, uni muutub pindmisemaks ja suureneb lõunauinaku tegemise vajadus. Uneaeg väheneb umbes 60. eluaastani, seejärel stabiliseerub.
Eakatel täheldatakse enam unehäireid: uneapnoed, unetust, une-ärkveloleku rütmihäireid ja parasomniat. Järjest enam leiame uneaegseid hingamishäireid palju noorematel, mida on mõistlik kohe ravida. Tänapäeval on enamus unehäireid Eestis kodus läbiviidavate diagnostikameetoditega hästi leitavad ja ravitavad. Abi on voodikaaslase kirjeldustest. Näiteks uneapnoe korral on sageli abi positiivrõhu aparaadi kasutamisest une ajal koos individuaalsete uneharjumustega seotud käitumismuutustega.
Vanematel dementsusega patsientidel esineb unehäireid sagedamini, kuid neid on ka raskem hinnata. Nii dementsust kui ka pikaajalist hooldekodus elamist seostatakse suurenenud depressiooniga, mis mõjutab und. Kindlasti annab hooldekodude elanike une parandamiseks üht-teist ette võtta.
VÄLJA PUHATES HOIAD IMMUUNSUST
Unepuudus nõrgestab immuunsust ja suurendab organismi vastuvõtlikkust nakkustele. Näiteks lühem uneaeg on seotud külmetushaiguste sagenemisega. On leitud seoseid unepiirangu ja lümfotsüütide käitumise vahel. Arvatakse, et unel ja immuunsusel on kahesuunaline seos.
Ka hormoonid mõjutavad lisaks seksuaalkäitumisele und. Melatoniin on une-ärkveloleku tsüklis osalev hormoon, mille sünteetilist varianti soovitatakse kasutada toidulisandina. Käsimüügiravimina on selle kasutamine järjest levinum kogu maailmas. Melatoniini kasutatakse sagedamini unetuse korral ja une parandamiseks erinevates tingimustes. Näiteks soovitatakse seda reisimisel ajavahega harjumiseks ehk jet lagi leevendamiseks, kuid ka une-ärkveloleku tsüklite kohandamiseks neil, kelle igapäevagraafik sageli muutub (vahetustega töö). Eesmärk on aidata inimestel võimalikult kiiresti luua normilähedane une- ja ärkvelolekurütm. Melatoniin hakkab toimima umbes 20–50 minuti jooksul ja seda lagundatakse maksas.
Kehaomase melatoniini taset mõjutavad kõige enam vanus, päevavalgus ja silmade tervis. Organismi melatoniini tootmise periood on pikem talveajal, seoses lühema päevavalguse ajaga. On teada, et külm valgusspekter (näiteks nutitelefoni ekraan) blokeerib melatoniini tootmise ja põhjustab unehäireid. Tänapäevases ühiskonnas kasutatakse järjest enam nutiseadmeid, mis mõjutab une-ärkveoleku rütmi ja suurendab erksust. Sellega lükatakse une saabumine edasi, väheneb uneaeg ja areneb terve terviseprobleemide kaskaad.
Melatoniini peamine ülesanne kehas on reguleerida une- ja ärkveloleku aega. Pimedas intensiivistub melatoniini tootmine (täiskasvanutel vahemikus 23–3, u 200 pg/ml), mis annab kehale märku uneks valmistumisest. Öösel on melatoniini tase umbes kümme korda kõrgem kui päeval. Valgus vähendab melatoniini tootmist ja hommikusest ärkamise saabumisest annavad märku und reguleerivad sisemised mehhanismid. Kui inimese melatoniini tase on madal, siis melatoniini lisamine enne eeldatavat uneaja algust võib aidata inimesel magada. Melatoniini taset veres ei mõõdeta.
Melatoniin on toidulisand, mis on mõeldud une soodustamiseks. Kui magamaminek ei ole plaanis, ei ole seda mõtet võtta, sest melatoniin võib aeglustada mõtlemist ja reaktsiooniaega. Kui suundute öötööle või plaanite autoga sõita, jätke annus vahele, sest melatoniin soodustab unisust. Üldiselt soovitatakse vältida alkoholi, kohvi, ergutava tee, energiajookide või muude kofeiini sisaldavate toodete tarbimist pealelõunasel ajal, kuna see võib melatoniini mõju neutraliseerida. Pärast melatoniini võtmist soovitatakse vältida autojuhtimist ja masinatega töötamist vähemalt neli tundi. Enne ravimi kasutamist on mõistlik konsulteerida arsti või apteekriga.
Kui olete järginud kõiki hea une saavutamine võimalusi ja ravi osutub ebaefektiivseks, siis konsulteerige arstiga. Unehäirete kohta leiate infot Eesti Uneliidu kodulehel www.uneliit.ee. Unehäired on tänapäeval avastatavad ja ravitavad.
Terviseseisundid, mis võivad täiskasvanutel und häirida:
- südame- ja kopsuhaigused, mis mõjutavad hingamist: südamepuudulikkus, diagnoosimata või alaravitud bronhiaalastma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus;
- gastroösofageaalne reflukshaigus, mis avaldub kõrvetistena, hilisõhtused suured toiduportsjonid suurendavad kaebusi;
- valusündroomid, sealhulgas liigesevalud ja peavalu;
- põieprobleemid, mis põhjustavad öösel sagedast urineerimist;
- põhjuseks võib olla ka suurenenud eesnääre või üliaktiivne põis;
- psüühikahäired: depressioon ja ärevus;
- neurodegeneratiivsed häired: Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi.
