Vanurite uni on kehv eelkõige tervise tõttu. Mitu ravimit ja kroonilised valud säilitavad magamatust või lühendavad und.
Miks on hea uni tähtis?
Hea uni on meile oluline eelkõige hea enesetunde säilitamiseks. Kui me oleme piisavalt und saanud, siis on inimese kognitiivne võimekus parem – ta on tähelepanelikum, keskendumisvõimelisem ja tänu sellele mäletab asju paremini.Inimese meeleolu on stabiilsem, ei toimu nii palju meeleolukõikumisi. Tihti, kui ollakse vähe maganud, muututakse vihasemaks, pahuramaks. Inimestel, kellel on soodumus ärevushäireks või depressiooniks, võivad need häired aktiviseeruda või kauem säilida. Vähene uni võib tõsta söögiisu, seda eelkõige sellepärast, et stressihormoon (kortisool) on nendel inimestel öösel kõrgel, mis võib panna inimest näksima, sööma rohkem magusat jne. Võivad aeglustuda ka ainevahetusprotsessid (toidu seedimine võtab rohkem aega). Tihti küsitakse, kas on olemas iluuni – jah, on küll. Kui kortisool on öösel kõrge, siis hakkab see hävitama ja lõhkuma kollageenivalke, mis on vajalikud, et nahk püsik ilus ja elastne. Muidugi tagab hea uni värske ja krapsakama enesetunde, millest inimesed üldiselt tunnevadki puudust.
Kes on kõige suurem riskirühm ja miks?
Kõik vanuserühmad on riskirühmas. Siiski on äärmisel oluline, et arenev ja kasvav laps saaks piisavalt und ajani, kuni inimene saavutab täiskasvanud ea (kuni 25 aastaseks saamiseni). Lapsed ja teismelised vajavad piisavalt sügavat und, kus toimub kasvuhormoonide vallandumine, mis aitab kehal areneda ja kasvada. Seda peab olema noorel inimesel ligi 30 protsenti. Kui inimene vananeb, väheneb tasapisi sügava une hulk, kuid mitte drastiliselt. Uuringud toovad ka välja, et, kui inimene on noorena hästi maganud ja hoidnud oma und, siis tema uni vanemas eas on parem. Vanurite uni on kehv eelkõige tervise tõttu. Mitu ravimit ja kroonilised valud säilitavad magamatust või lühendavad und.
Kuidas uni elu jooksul muutub? Kuidas muutuvad unefaasid? Kas vaimne võimekus muutub tänu unele?
Kui inimene vananeb, väheneb ka kergelt sügava une hulk, selle funktsioon pole kehale enam nii vajalik. Samuti on selle unefaasi vähenemine seotud melatoniini (nii-öelda unehormoon) tootmisega. Vananedes väheneb ka melatoniini tootmine – inimese unevajadus võib väheneda, ta kipub rohkem öösel ärkama ja uni nihkub tund-poolteist varasemaks. REM unefaasi on rohkem imikutel ja väikelastel, ligi 50 protsendil, alates teismeeast hakkab REM uni vähenema ja jääb pidama inimese täiskasvanuikka jõudes, jäädes oma kogusega 20–25 protsendi juurde elu lõpuni. REM on oluline hea meeleolu säilitamisel, mälu parandaja ja õpivõimekuse tõstja.
Miks on vahel nii raske magama jääda?
Igal inimesel on oma magamise aeg ehk kronotüüpsus (kindel aeg, kui vallandub unehormoon). Tihti võivad nad oma uneajaga konflikti minna. Peamiselt juhtub see sellepärast, et nad on päeval valesti toimetanud: tarbinud liigselt kohvi, vähe liikunud, söönud liiga hilja, teinud hiliseid uinakuid jne. Kui inimen on kroonilises unevõlas ehk ei ole saanud vajalikult und iga päev, hakkab immuunsüsteem nõrgenema – inimene haigestub rohkem, tajub valu kehas intensiivsemalt jne – mis samuti ei lase magada. Vähese une järel kõrgeneb kortisooli ja adrenaliini tootmine öösel, mis ei lase omakorda inimesel magada või magama jääda – ta sipleb, vähkreb voodis, tekivad pinged kehas. Muidugi lisanduvad
mõtted, mis teevad ärevaks ja inimene jõuab unetuse nõiaringi. Seega on oluline teada oma õige magamise aega ja sellega mitte väga palju manipuleerid
Miks me ärkame öösel? Kas erinevatel aegadel ärkamine on põhjus muretseda mõne terviseprobleemi pärast?
Ärkamiste põhjused võivad olla väga erinevad. Väikelastel võivad olla need seotud hirmude, pimeda toa või hingamisprobleemidega (suu avatud magamine, nina kinni jne). Keskealistel esineb rohkem häiret, kus ööuni on muutunud kehvaks – ärgatakse ärevate mõtete, keha pinge pärast. Aga ka väga palju just kortisooli tootmise pärast, mis lõhub unestruktuuri (ei lase säilitada unefaase). Keskealistel esineb palju hingamishäireid, inimesed ei saa piisavalt hapnikku ja ärkavad õhupuuduse tõttu (uneapnoe jne). Paljudel esineb rahutute jalgade sündroom: jalad on öösel aktiivsed ega lase kehal rahulikult olla, äratades inimesi peamiselt une esimeses pooles. Vanematel inimestel on ärkamised seotud kehva unehügieeniga –ebaregulaarsed uinakud, vähene aktiivsus, ravimid. Nagu mainitud, väheneb melatoniini tootmine, mis tekitab ärkamisi öösel.
Mis on viis head soovitust hea une jaoks?
- Hoia uni kindlas rütmis, uinudes ja ärgates iga päev samal ajal. Oluline on rütmi hoida ka nädalavahetusel.
- Tarbi vähem erinevaid stimulante: kohv, kanep, alkohol.
- Liigu igapäevaselt vähemalt poolteist kuni kaks tundi (kerge intensiivsusega).
- Räägi oma murest lähedastega. Mure lahendamine öösel ei ole hea üldisele tervisele ega unele. See hakkab unetust säilitama.
- Söö regulaarselt ja tervislikult, mitte hilja ega vara (hiljemalt neli-viis tundi enne uinumist).
Mida Unekeskuses tehakse, kui mind sinna suunatakse või soovin ise minna?
Unekeskus uurib, mis inimesega öösel täpsemalt toimub. Viiakse läbi polügraafilisi (väiksem uuring) ja polüsomnograafilisi (mahukam uuring) uuringuid, mis aitavad diagnoosida häiret. Esialgu viiakse läbi intervjuu (esmane anamnees), mille põhjal otsustatakse, milline uuring on mõttekas. Hingamishäire tuvastamiseks piisab juba polügraafilisest uuringust. Kui on kahtlus rahutute jalgade või mõne
muu liigutus- või käitumishäire osas, viiakse läbi polüsomnograafia. Mõlema uuringu puhul tuleb klient uuringukeskusesse ja ööbib seal. Talle paigaldatakse andurid (liigutus-hingamisandurid, vajadusel peaelektroodid jne). Hommikul vaatab unetehnoloog uuringu läbi ja unearst koostab vastuse põhjal raviplaani. Unetuse häire puhul üldiselt uuringut ei tehta. Lastele tehakse alati polüsomnograafiline uuring ehk mahukam uuring elektroenesefalograafiaga. Muidugi on erinevaid, ka päevaseid uuringuid, kus hinnatakse inimese unisuse ja väsimuse taset jne. Unekeskus teeb koostööd paljude erialaarstidega, sest mitu häiret on kombineerunud ja neid peab eraldi uurima. Näiteks on oluline roll KNK arstil (kõrva-nina-kurgu arst), pulmonoloogil või neuroloogil. Erakliinikus saab ennast uurida saatekirjata. Riiklikud unekliinikud nõuavad arsti suunamist.
