Allergiku immuunsüsteem ei ole nõrk, teatud olukorras reageerib see hoopis ebavajalikult jõuliselt.
Kui räägime immuunsusest, mõtleme enamasti vitamiinidele või valgetele verelibledele. Miks võiks vestlus immuunsusest alata hoopis limaskestadest?
Limaskestad on üks esimesi kohti, kus väliskeskkond ja meie organism omavahel kokku puutuvad. Hingamisteede limaskest puutub iga päev kokku väga suure hulga viiruste, bakterite, allergeenide ja saasteosakestega, kuid enamik neist ei põhjusta haigestumist.
Limaskest ei ole lihtsalt passiivne kate. See on keerukas kaitsesüsteem, kuhu kuuluvad lima, ripsmelised epiteelirakud, kohalik mikroobide ökosüsteem ning erinevad immuunsuse mehhanismid. Suur osa hingamisteede immuunkaitsest algabki juba nina ja neelu pinnalt – ammu enne seda, kui meil tekib palavik või mõni muu haigustunnus.
Mis toimub meie nina ja neelu limaskestal, kui hingame iga päev sisse suure hulga mikroobe, viiruseid, allergeene ja saasteosakesi?
Nina on väga tõhus õhu töötlemise süsteem. Sissehingatav õhk soojendatakse ja niisutatakse ning suur osa osakestest püütakse limakihis kinni. Ripsmelised epiteelirakud transpordivad lima koos sinna sattunud osakeste ja mikroorganismidega järk-järgult neelu suunas, kust need eemaldatakse või alla neelatakse.
Samal ajal töötab limaskestal kohalik immuunkaitse. Nina ja ninaneelu eritistes leidub haigustekitajate vastu võitlevaid aineid ning epiteelirakud ise suudavad võimalikke haigustekitajaid ära tunda ja vajadusel põletikulise vastuse käivitada.
Oluline sõna ongi siin „vajadusel“. Hästi toimiv immuunsüsteem ei reageeri maksimaalse jõuga kõigele, millega kokku puutume. Ta oskab eristada tegelikku ohtu sellest, mida tuleb lihtsalt taluda või organismist eemaldada.
Kuidas aru saada, et limaskesta loomulik tasakaal võib olla häirunud?
Sellele võivad viidata näiteks püsiv ninakinnisus, kuivus ja koorikute teke, sagedased ninaverejooksud, krooniline eritis, korduvad põletikud või pikalt püsiv ärritustunne.
Oluline on aga mõista, et nende sümptomite taga võivad olla väga erinevad põhjused – allergiast ja nina anatoomilistest iseärasustest kuni ravimite, keskkonna või kroonilise põletikuni. Seetõttu ei ole õige nimetada kõiki selliseid kaebusi lihtsalt „nõrgaks immuunsuseks“.
Millal võiks korduvate nohude, põskkoopapõletike või kurguvaevuste puhul mõelda, et tegemist ei ole enam lihtsalt järjekordse viirusega?
Tähelepanu tasub pöörata sellele, kui sümptomid ei kao tavapärase aja jooksul täielikult, kui ninakinnisus või eritis püsib ka infektsioonide vahel või kui põletikud korduvad väga sageli.
Hindamist vajavad ka ühepoolsed sümptomid, korduvad ninaverejooksud, haistmishäire, püsiv näovalu või -surve ning pikaajaline suuhingamine.
Arsti ülesanne on sellisel juhul otsida põhjust, mitte lihtsalt järjekordset infektsiooni ravida. Probleemi taga võivad olla näiteks allergiline või krooniline nohu, krooniline rinosinusiit, nina anatoomilised iseärasused või lastel suurenenud adenoidkude.
Räägime palju immuunsuse „tugevdamisest“. Kas täpsem oleks rääkida hoopis normaalse immuunfunktsiooni toetamisest?
Kindlasti. Mulle meeldib „immuunsuse tugevdamise“ asemel rohkem mõte normaalse immuunfunktsiooni toetamisest. Immuunsüsteemi eesmärk ei ole olla võimalikult aktiivne. Ka liigne immuunreaktsioon võib olla probleem – allergia on selle väga hea näide.
Limaskestade puhul tähendab toetamine eelkõige normaalse füsioloogia säilitamist: võimalusel nina kaudu hingamist, sobivat õhuniiskust, tubakasuitsu ja teiste ärritajate vältimist ning olemasolevate haiguste, näiteks allergilise nohu, adekvaatset ravi. Organism vajab tasakaalu, mitte pidevat „tugevdamist“.
Kuiv siseõhk, kliimaseadmed, suuhingamine, stress ja vähene uni – millised tänapäevased harjumused mõjutavad limaskesti rohkem, kui oskame arvata?
Kõige otsesem mõju on kuival õhul ja suuhingamisel. Nina ülesanne on sissehingatavat õhku soojendada, niisutada ja filtreerida. Kui hingame pikalt suu kaudu, jääb suur osa sellest õhu ettevalmistamise etapist vahele ning suu ja neelu limaskestad kuivavad kergemini.
Kuiv õhk võib muuta limakihi omadusi ja häirida ripsmelise epiteeli normaalset tööd. Ka tubakasuits, sealhulgas passiivne suitsetamine, ning erinevad õhusaasteained on limaskestale olulised ärritajad.
Stressi ja vähese une mõju on kaudsem, kuid samuti oluline. Uni ja ööpäevarütm mõjutavad immuunsüsteemi regulatsiooni ning krooniline unepuudus on seotud muutustega põletikulistes protsessides ja vastuvõtlikkuses infektsioonidele.
Olete aastaid tegelenud ka unemeditsiiniga. Kui tihedalt on omavahel seotud nina kaudu hingamine ja kvaliteetne uni?
Need on tihedalt seotud. Nina kaudu hingamine aitab säilitada hingamisteede normaalset füsioloogiat: õhk filtreeritakse, soojendatakse ja niisutatakse enne, kui see jõuab alumistesse hingamisteedesse.
Kui nina on öösiti pidevalt kinni, hingab inimene rohkem suu kaudu. Sellega võivad kaasneda suu- ja neelukuivus, norskamine ning osal inimestel ka une kvaliteedi halvenemine. Teisalt mõjutab piisav ja kvaliteetne uni immuunsüsteemi normaalset regulatsiooni.
Seetõttu vaatame unemeditsiinis hingamist ja und sageli ühe tervikuna. Püsiv ninakinnisus ei ole ainult päevane ebamugavus ning halb uni ei tähenda ainult järgmisel päeval väsimust.
Allergia puhul öeldakse sageli, et immuunsüsteem on liiga aktiivne. Mida see tegelikult tähendab?
Allergia puhul reageerib immuunsüsteem ainetele, mis iseenesest organismile ohtlikud ei ole, näiteks õietolmule või kodutolmulestade allergeenidele. Nina limaskestal käivitub põletikuline reaktsioon, mille tagajärjel tekivad aevastamine, sügelus, vesine eritis ja limaskesta turse.
See on hea näide sellest, miks „tugevam immuunsus“ ei ole tingimata parem. Allergiku immuunsüsteem ei ole nõrk, teatud olukorras reageerib see hoopis ebavajalikult jõuliselt. Ravi eesmärk on seetõttu põletikku kontrollida ja limaskesta normaalset funktsiooni taastada, mitte immuunsüsteemi veel rohkem stimuleerida.
Kas limaskestade tervis muutub ka vanusega? Mida võiksid märgata üle 40-aastased inimesed?
Vanusega muutuvad nii limaskestade struktuur, sekretsioon kui ka taastumisvõime. Mõnel inimesel suureneb kuivus, nina võib muutuda tundlikumaks temperatuuri- ja niiskusemuutustele ning limaskesta puhastusmehhanism ei pruugi töötada päris sama tõhusalt kui nooremas eas. Muutusi võivad mõjutada ka hormonaalsed tegurid ja kasutatavad ravimid.
Limaskestade toetamine on enamasti üsna ebadramaatiline: piisav vedelikutarbimine, mõistlik õhuniiskus, ärritajate vältimine, vajadusel nina niisutamine ning krooniliste nina- ja hingamisteede haiguste ravi.
Kui sümptomid on uued või püsivad, tuleks aga esmalt selgitada nende põhjus, mitte hakata juhuslikult erinevaid preparaate kasutama.
Millist immuunsuse või limaskestadega seotud eksiarvamust kohtate oma töös kõige sagedamini?
Võib-olla arusaama, et sagedased hingamisteede sümptomid tähendavad automaatselt „nõrka immuunsust“. Väga sageli on põhjus palju konkreetsem: ravimata allergia, krooniline ninakinnisus, suuhingamine, kuiv keskkond, suitsetamine või laste puhul lihtsalt tavapärane suur kokkupuude viirustega.
Teine eksiarvamus on, et nina peab olema täiesti kuiv ja igasugune lima tähendab haigust. Tegelikult on lima hingamisteede kaitsesüsteemi oluline osa. Probleem ei ole lima olemasolu, vaid olukord, kus selle koostis, hulk või transport on häirunud.
Kas on mõni pealtnäha süütu igapäevane harjumus, mille mõju limaskestadele te arstina sageli märkate?
Üks selline on harjumuspärane suuhingamine. Inimene ise ei pruugi seda üldse märgata, eriti öösel. Hommikune kuiv suu, janu, kurguärritus või halb hingeõhk võivad olla vihjed sellele, et märkimisväärne osa ööst on hingatud suu kaudu.
Teine oluline teema on nina limaskesta turset vähendavate spreide pikaajaline kasutamine. Need ravimid on lühiajalisel kasutamisel väga tõhusad, kuid pikemaajalisel kasutamisel võivad ise põhjustada püsiva ninakinnisuse ehk raviminohu. Seda probleemi näeme kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtul üsna sageli.
Kas pöörame liiga palju tähelepanu sellele, kuidas immuunsust „tugevdada“, ja liiga vähe sellele, kuidas organismi loomulikku kaitsevõimet mitte häirida?
Jah, mulle tundub see palju mõistlikum vaatenurk. Inimorganismi kaitsesüsteemid on kujunenud väga pika aja jooksul ning enamasti ei vaja need pidevat sekkumist.
Küll aga suudame neid üsna edukalt häirida – suitsetamise, kroonilise unepuuduse, kuiva keskkonna, ravimite ebaõige kasutamise või krooniliste haiguste ravimata jätmisega.
Seetõttu võiks inimene endalt küsida: kas ma magan piisavalt, hingan vabalt läbi nina, liigun regulaarselt, söön mitmekesiselt ning kas mõni krooniline põletik või allergia on jäänud ravimata.
Sageli on kõige tõhusam tervisekäitumine üllatavalt tavaline.
Kui annaksite lõpetuseks kolm soovitust, mida võiks igaüks oma tervise heaks teha, siis millised need oleksid?
Esiteks, hoidke nina kaudu hingamine võimalikult vabana. Nina ei ole hingamisteedes juhuslik vahejaam, vaid oluline osa õhu filtreerimisest, soojendamisest, niisutamisest ja kohalikust kaitsesüsteemist. Püsiva ninakinnisuse põhjust tasub otsida ja ravida.
Teiseks, kaitske oma und. Piisav ja regulaarne uni ei ole luksus ega aeg, mil organism lihtsalt „ei tee midagi“. Une ajal toimub väga palju immuun-, närvi- ja hormonaalsüsteemi regulatsioonist. Kroonilist unepuudust ei saa ühe vitamiini või toidulisandiga kompenseerida.
Kolmandaks, ärge püüdke tervet organismi pidevalt parandada. Liikuge regulaarselt, sööge mitmekesiselt, viibige värskes õhus, vältige tubakasuitsu ning ravige haigusi siis, kui need tõepoolest ravi vajavad. Tervise hoidmisel on sageli tähtsam toetada organismi normaalset füsioloogiat kui otsida pidevalt midagi, millega seda „tugevamaks“ muuta.
Kui kasulik see artikkel Sulle oli?
