Viirused levivad tavaliselt aevastamisel või köhimisel piisknakkusena. Vähemalt samaväärselt levivad need saastunud käte vahendusel.
Hingamisteede nakkushaigusi põhjustavad üle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt ülemiste hingamisteede kaudu. Sagedamini on tegemist rino-, paragripi-, adeno-, koroona- ja RS-viirusega. Paragripi-, adeno- ja RS-viirusi nimetakse veel gripilaadsete haiguste tekitajateks. Hiljuti lisati nende hulka 2001. a avastatud metapneumoja 2005. a bocaviirused.
Kõik need, välja arvatud adenoviirused, kuuluvad RNA-viiruste hulka, neist paragripi-, RS- ja metapneumoviirused kuuluvad paramüksoviiruste sugukonda, Bocaviirused parvoviiruste sugukonda, koroonaviirused coronaviridae sugukonda. Adenoviirused on DNA-genoomsed viirused, mis kuuluvad adenoviridae sugukonda.
Viirused levivad tavaliselt aevastamisel või köhimisel piisknakkusena. Vähemalt samaväärselt levivad need saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad nii käed kui ka kontaktpinnad (ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jm) eluvõimelise viirusega. Nakatuda võib, kui pesemata kätega hõõruda silmi, nina või suud.
Haiguse peiteperiood on üks kuni 14 päeva (viis kuni 14 päeva adenoviiruse, üks kuni kolm rinoviiruse ja kolm kuni kuus teiste viiruste puhul). Ülemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on üldjuhul nohu, köha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel põetakse haigus läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta. Kuid nagu gripi puhul võib ka paragripi, RSV ja adenoviiruste nakkuse korral tekkida kopsupõletik. Kliinilise pildi järgi on raske eristada, mis konkreetse viirusega on tegu. Selle saab täpselt kindlaks määrata viroloogialaboris.
Paragripiviirus
Põhjustab enamasti palavikku, nohu, ninakinnisust ning köha. Tekkida võib gripile iseloomulik lihastevalu. Vahel kulgeb haigus läkaköhalaadse haiguspildiga – palaviku ja köhahoogudega. Para-gripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat kauem. Lastel võib see esineda aasta ringi ning neil võib tekkida krupp ehk kõri- ja hingetorupõletik.
Adenoviirus
Haigus võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigestumistega, kuid sellega võivad kaasneda silmapõletik, seedehäired ja kõhuvalu.
RS-viirus
Sagedamini nakatuvad alla kahe aasta vanused lapsed. Sümptomid võivad ulatuda ülemiste hingamisteede põletikust kopsupõletikuni, eriti lastel. Viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Human metapneumoviirus (hMPV)
Haiguse kulg varieerub a-sümptomaatilisest vormist kuni bronhiolitiseni. hMPV põdemine võib kulgeda sarnaselt teiste hingamisteede haigustega: nohust ja köhast alates palaviku ja hingamisraskusteni välja.
Rinoviirus
Umbes 30–40 protsendil täiskasvanutel esinevate niinimetatud külmetushaiguste põhjus on rinoviirused. Rinoviirustele on iseloomulikud aevastamine, nohu, vahel esineb valulik kurk. Lastel võivad lisanduda köha ja palavik.
Koroonaviirus (SARS-CoV-2)
COVID-19 on ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviiruse (SARS-CoV-2) põhjustatud nakkushaigus. Enamikul juhtudest kulgeb haigus kergemate külmetushaigusele iseloomulike sümptomitega, kuid viirus võib põhjustada hingamisraskusi ja kopsupõletikku.
Viirus levib nakatunud inimeselt piisknakkusena köhimisel, aevastamisel või väljahingamisel. Samuti võib nakkuse saada, kui saastunud pindade katsumise järel mustade kätega suud, silmi või nina puudutada. Enamasti tekivad külmetusele ja gripile sarnased sümptomid: palavik, kuiv köha, väsimus, kurguvalu, pea- ja lihasvalu. Esineb kõhulahtisust, ajutist maitse- ja haistmismeelte kadu, nahalöövet, sõrmede või varvaste naha ajutist värvimuutust. Raskematel juhtudel täheldatakse sagedamini ka hingamisraskusi.
Viirust aitab vältida korralik käte hügieen. Oluline on pesta käsi sooja vee ning seebiga, iga kord enne söömist või silmade, suu ja nina katsumist. Aevastades või köhides tuleb järgida head hingamisteede hügieeni – see tähendab, et aevastamise ja köhimise korral tuleb nina või suu katta salvrätikuga, see kohe minema visata ning seejärel pesta käed. Kui salvrätikut pole, kasutada varrukat (küünarvarre osa), kindlasti mitte paljast kätt. Haigustunnustega inimestest tuleb hoida mõistlikku distantsi ja vältida lähikontakti (>2 m ja <15 min).
