Oma töökogemusest lähtuvalt võin öelda, et püsivaid muutusi saavutavad pigem need, kes muudavad oma eluviisi tervikuna.
Geenid küll mängivad rolli selles, milline on meie kehatüüp ja ainevahetus, aga ülekaalulisusesse panustavaid faktoreid on teisigi. Tasub märkida, et kui keegi on tõesti saanud kaasa eriti ebasoodsa geenikomplekti, siis see ei avaldu 30–40aastaselt, vaid juba esimestel eluaastatel, kindlasti enne kooli. Pärilikkuse kõrval mõjutab meid lapsepõlves ümbritsenud keskkond ja sellest lähtuv eluviis, sealhulgas teatud kultuurile või rahvusele ning perekonnale omased toitumisharjumused. See loob vundamendi argistele tavadele. Mida ja kui palju süüakse, kui palju energiat süües saadakse ja pärast ära kulutatakse.
Kui ollakse 20–30ndate eluaastateni sale, toimekas ja sportlik ja järsku hakkab kaal tõusma, siis selle taga on kindlasti muid põhjuseid kui ainult halvad geenid. Loomulikult esineb ka terviseprobleeme, mis võivad kaasa aidata kehakaalu tõusule, kuid kahtluse korral saab neid võimalusi arstiga arutada.
Esmaselt tuleb läbi mõelda, milline on eluviis ja hakata vajadusel asju muutma. Kindlasti tasub arvesse võtta, et inimeste ainevahetus ja kehatüübid ongi erinevad, ja sarnase eesmärgi saavutamine võib nõuda seetõttu erinevatelt inimestelt erinevat panust. Mõnelt inimeselt nõuab näiteks soovitud kaalu saavutamine ja hoidmine rohkem kehalist aktiivsust ja toiduvalikute jälgimist kui teiselt.
Iluideaal ei pruugi olla tervislik
Eesmärke seades tuleb samuti vahet teha tervisliku kehakaalu ja iluideaali vahel-need mõisted ei ole kindlasti tänaseid standardeid vaadates kattuvad. Iluideaal ei pruugi sugugi vastata tervisenormidele ja sellise ideaali saavutamine võib nõuda ebainimlikke pingutusi.
Kõige lihtsam viis aru saada, kas mul on kaaluprobleeme, on kehamassiindeksi (KMI) määramine. Samas ei anna KMI (kaal (kg) / pikkus (m)² ) infot kehakompositsiooni kohta. Näiteks käis vastuvõtul noor sportlik meesterahvas, kelle KMI oli soovituslikust natuke kõrgem. Süvenedes kehakompositsiooni, selgus, et mehe lihasmass oli keskmisest kõrgem, samas kui rasvamass vastas soovituslikele normväärtustele. KMI alusel oli ta ülekaaluline, aga terviseparameetrite kohaselt noor sportlik terve mees.
KMI-d ülekaalu hindamise aluseks võtta on iseenesest hea, aga lisaks võiks mõõta vööümbermõõtu, eriti kui vööpiirkond kipub pressima üle püksivärvli. Ilmselt on tänaseks juba küllalt hästi teada tõde, et just vööpiirkonna rasvumine seondub paljude terviseprobleemide ja haigustega. Kui naistel on vööümbermõõt üle 88 ja meestel üle 102 sentimeetri, siis peaks hakkama tõsiselt mõtlema eluviisi muutustele.
Kui KMI tõuseb üle soovitusliku 25, on kõige mõistlikum rääkida perearsti või näiteks personaaltreeneriga, kellelt saab küsida hinnangut kaalu ja kehakompositsiooni kohta. Lisainformatsiooni KMI ja vööümbermõõdu hindamise kõrval võib anda kehaanalüüsi tegemine. Sellisel moel erinevaid parameetreid kombineerides saab endast ja oma kehast ülevaatlikuma pildi. Lisaks saab arst inimest tundes anda hinnangu võimalike terviseriskide kohta.
Samas tuleb praktikas ette juhte, kus KMI on alla 25, aga kehakompositsiooni hinnates on tegelikult rasvamass suur ja lihast soovituslikust vähem. Inimese kehahoid on paigast ja jõudlus oluliselt langenud. Seega, kui KMI on korras, ei tähendab see tänapäeva istuva eluviisi juures enam alati, et kehakompositsioon ka vanusele vastab.
Stiimuliks tervislik elulaad
Terviseteadliku teekonna alguses tasuks esitada endale filosoofiline küsimus – milleks ma elan ja mida ma tegelikult oma elult soovin ja tahan? Aeg-ajalt tasub kiire ja närvilise elutempo juures teha mõttepause ja ennast vaadates küsida, et kui tänasele minale lisada kümme aastat, siis kas midagi muutmata on mu eluviis jätkusuutlik ja tervist toetav. Kas mu harjumused ja tavapärane tegutsemine aitavad mul saavutada püstitatud eesmärke, olgu need siis füüsilist või vaimset laadi? Milline ma tahan kümnendi möödudes olla? Kui energiline, terve ja toimekas? Et oma elus midagi püsivalt muuta, on vaja iseendast aru saada.
Kehakaalu muuta soovides ei ole hea ainuüksi kaalunumbrisse kinni jääda. Oma töökogemusest lähtuvalt võin öelda, et püsivaid muutusi saavutavad pigem need, kes muudavad eluviisi tervikuna ning kelle eesmärk väiksema kaalunumbri kõrval on lisaks hea tervis, suurem kehaline jõudlus või parem vaimne tasakaal. On väga suur tõenäosus läbi kukkuda, kui püstitatakse endale kindlaid ajalisi ja arvulisi eesmärke, aga ei mõtestata lahti, miks just sellesse punkti jõuti, kus hetkel ollakse. Püsivate tulemuste saavutamiseks on peale enesetundmise vaja pikaaegset plaani ja teadmisi selle elluviimiseks. Ei piisa sellest, kui lihtsalt nõustaja või treeneri programmi alusel tegutseda. Tuleb aru saada, miks sellised soovitused anti ja mil moel need mind aitavad. Mis on probleemid, millega tuleb iga päev tegeleda. Teada tuleb ka oma tugevusi, mis toetavad muutuste läbiviimist.
Vajadustele vastav toitumine, regulaarne kehaline aktiivsus, emotsionaalne tasakaal ja piisav puhkus on neli sammast, millel püsib tervis. Need neli faktorit on seotud ka kehakaaluga. On tähtis, et igapäevane toit vastaks meie vajadustele ja tagaks vajalike toitainete, sealhulgas vitamiinide ja mineraalainete kättesaamise. Kehalise heaolu saavutamiseks tuleb kindlasti iga päev vähemalt pool tundi liikuda. Tuleb vähendada istumisaega ja aeg-ajalt panna intensiivselt tööle lihased. Magada tuleb piisavalt ning leida mooduseid, mis lubavad vaimse stressiga paremini toime tulla. Olgu selleks aiatööd või suhtlus sõpradega.
Kooskõla iseendaga
Mõelda tuleb ka keskkonnale, kus elatakse. Keskkond on kliimavöönd, aga mitte ainult. Töö- ja kodune keskkond. Usun, et just viimasel aastal on paljude eluviisi mõjutanud suundumine tavapärastest tööruumidest kodukontorisse. Mainitud faktorid on kõik omavahel seotud. Näiteks pole inimesest suuremat liikujat, kui ta magab öösel vaid neli tundi või tema unekvaliteet on halb. Kui ma ei puhka end välja, olen pinges ja uneaega napib, teen kindlasti vähem tervisesõbralikke toiduvalikuid. Siin on tähtis roll ajul, mis meie käitumist ja valikuid reguleerib.
Seega, enne kui hakata midagi suure hurraaga tegema, tuleb aeg maha võtta ja oma tegevus mõtestada ning vajadusel nõu küsida. Praegu on kõigile kättesaadavad asjakohased toitumissoovitused, samuti on võimalik pöörduda teadmiste ning soovituste saamiseks koolitatud treenerite, toitumisnõustajate ja -terapeutide poole.
Kuigi oma keha suhtes tuleb olla hooliv, ei tasu siiski üle muretseda. Samuti on oluline teada, et erinevates vanusegruppides on kehakaalu ja -kompositsiooni puudutavad soovitused erinevad. Noorte täiskasvanute optimaalne KMI erineb vanemaealistel omast, mille tingib ealine kehakompositsiooni muutus. Üle 65-aastastele on soovitatav KMI vahemik 23–29,9. Seega pole kerge ülekaal selles vanusegrupis sugugi halb.
Nähes eriti viimase pooleteise aasta jooksul inimeste igapäevase stressi ja pinge tõusu, on oluline õppida märkama ka väikesi rahulolu pakkuvaid hetki ja neid teadlikult oma ellu juurde tuua. Tuleb leida põhjuseid rõõmustamiseks ja rõõmustada ka iseenda üle. Olen patsientidele öelnud, et pigem olla kilo kaks ülekaalus ja elu nautiv, rõõmus, rahulolev inimene kui ideaalkaalus, stressis, pinges, süütunnetes ja pidevalt vihastav inimene.
Oluline ei ole kehakaal üksi. Oluline on, et oleksime endaga kooskõlas, suudaksime oma vajadusi märgata ja tunneksime enda ja oma elu üle rõõmu.
