Kõige sagedasem krooniline maksahaigus on mittealkohoolne rasvmaks.
Eestis on B-viirushepatiiti haigestumine vähenenud tänu vaktsineerimisele 1999. aastast. Vanematel inimestel tasuks selle vastu kaitsepookimine samuti ära teha. C-viirushepatiidi vastu vaktsiini ei ole, kuid ravi on tõhus. Soovituslikult peaks igaüks vähemalt korra elus testima end C-hepatiidi viiruse suhtes. Nakatumise riski korral tuleks testida vastavalt vajadusele. Positiivse vastuse korral tuleb teha lisauuringuid ja asuda kiiresti ravima.
Riskiteguritest tõusevad tänapäevases ühiskonnas oma levimuse tõttu esile ülekaal ja alkohol.
Toitumine on ülioluline
Ülekaalu peamiseks tekkepõhjuseks on vale toitumine. See tähendab kõrge kalorsusega dieeti, kus on liiga palju küllastunud rasva ja süsivesikuid ning need on sageli ülitöödeldud ega sisalda kehale vajalikke toitaineid. Kiirtoidu võidukäiguga on muutunud tavaliseks ka lisatud suhkruga jookide tarbimine ja näksimiskultuur, millest saadakse suur hulk fruktoosi. Samuti on seotud kaalutõusu ja rasvumisega kõrge rasvasisaldusega ketodieet ja muud ekstreemsed toitumiskavad.
Rasvased toidud sisaldavad palju triglütseriide, mis ladestuvad maksa. Selle tagajärjel tekib põletik, mille tagajärjena kujuneb fibroos ehk sidekoestumine ja sealt edasi tsirroos, mille korral on maks juba väga oluliselt kahjustunud.
Toiduga tarbitavad suured soolaannused aktiveerivad fruktoosi sünteesi maksas, mis põhjustab leptiini (energia metabolismi reguleeriv hormoon, mis annab märku täiskõhutundest) resistentsuse ja toob kaasa hüperfaagia ehk liigõgimise.
Suhkur on kokkuleppeline mõiste, mida kasutatakse sahharoosi (nn lauasuhkur), aga ka teiste magusamaitseliste vees lahustuvate lihtsüsivesikute (glükoos, fruktoos, laktoos, maltoos) kohta. Glükoosi omastamisel osalevad mitmed organid, fruktoosi omastamine toimub ainult maksas. Õige ja ratsionaalse toitumise korral jaotuvad süsivesikud maksa, lihastesse ja teistesse organitesse. Magusate ja jahutoodete süstemaatilise kuritarvitamise korral võib täheldada kõrget veresuhru ja insuliinisisaldust veres, mis omakorda blokeerib näljatunde reguleerimise eest vastutava hormooni leptiini toimet. Lihtsüsivesikute liig muudetakse rasvhapeteks. Rasvhapped kogunevad tilkade kujul maksarakkudesse, põhjustades rasvmaksa.
Edaspidi tekib insuliiniresistentsus ehk organism ei reageeri enam insuliini vabanemisele ja liigsed suhkrud saadetakse maksa depoosse.
Kõige sagedasem krooniline maksahaigus on mittealkohoolne rasvmaks. Praegu on umbes 17–46% maailma elanikkonnast diagnoositud mittealkohoolne steatoos ehk rasvmaks (NAFLD). Umbes 6% mittealkohoolse rasvmaksaga patsientidest põhjustab rasvade kogunemine maksapõletikku ehk steatohepatiiti. Mittealkohoolse steatoosiga patsientidel on kõrgem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ja steatohepatiidiga patsientidel on kõrgem maksatsirroosi tekkerisk. Viimase haiguse korral on tekkinud maksakoes pöördumatud muutused.
Mittealkohoolne rasvmaks esineb ka seitsmel protsendil normkaalulistest inimestest, sagedamini naistel, nooremas eas ja normaalsete maksanäitajatega.
Alkohol ja maks
Tõsiseks riskiteguriks on alkoholi liigtarbimine. Eestis joodi 2021. aastal iga elaniku kohta 9,2 liitrit puhast alkoholi. Alkohol on kõige sagedamini kuritarvitatud uimasti kogu maailmas.
Alkohol on toksiline igas koguses. Selles, kuidas alkohol täpselt kellegi tervist mõjutab, mängivad kaasa vanus, sugu, geenid, aga ka teised tegurid.
Alkoholi ja maksakahjustuse vaheline seos sõltub mitmest tegurist: alkohoolse joogi tüübist, joomisharjumustest ja nende kestusest, samuti geneetilistest faktoritest.
Iga päev 30–50 grammi alkoholi tarbimine rohkem kui viie aasta vältel võib põhjustada alkohoolset maksahaigust. Alkohoolne rasvmaks võib tekkida 90% patsientidest, kes joovad üle 60 grammi alkoholi päevas, ja tsirroosi esineb 30% inimestest, kes on pikalt tarbinud üle 40 grammi alkoholi päevas.
Milline võib olla ravimite mõju maksale?
Ravimid, mis võivad maksa kahjustada, on näiteks paratsetamool (kui seda võetakse suures koguses), antibiootikumid, statiinid, keemiravi preparaadid. Kahju vältimiseks tuleb järgida arsti ettekirjutusi.
Eestis on saanud probleemiks alternatiivmeditsiin ja sellega seotud taimsete toidulisandite tarvitamise kasvutrend. Nende hulgas on näiteks ajurveeda ja homöopaatilised preparaadid. Sennapreparaadid võivad põhjustada kroonilist maksakahjustust. Samuti võib seda tekitada vereurmarohi, mida ei tohiks kindlasti alla neelata ega tarvitada seespidiselt.
Pikaajalise taimsete toidulisandite tarvitamise korral kaasnev maksakahjustus üha suureneb. Toidulisandid võivad põhjustada nii ägedat kui ka kroonilist maksakahjustust. Sügisel tasub eemale hoida tundmatutest seentest. Seenesupist saadud mürgistuse ja maksakahjustusega jõudis kõigepealt haiglasse vanaema, seejärel lapselapsed.
Maksa kahjustavad viirused ja bakterid võivad levida ka närilistega. Sügisel tuuakse kuuri alla õunavarud, mille vahel võivad elu nautida ja ohtlikke fekaale poetada hiired. Maksatoetajatena apteekides pakutavate preparaatide toime pole tõestatud ja maksafunktsiooni need ei paranda. Selle asemel tasub raha investeerida tervislikku eluviisi. Suurem osa meie haigustest on tekkinud just vale elustiili tõttu.
Ohtlik alkoholitarbimine
Mehed: üle 14 ühiku nädalas või rohkem kui neli ühikut ühe korra kohta.
Naised ja üle 65-aastased: üle 7 ühiku nädalas või rohkem kui kolm ühikut ühe korra kohta.
Madala riski piir on naistel 1 ühik alkoholi päevas. Ehkki maksimaalne kogus on 7 ühikut nädalas, ei tohi need mahtuda ühte päeva. Nädalas peab olema vähemalt kolm alkoholivaba päeva.
Üks alkoholiühik on 10 grammi puhast alkoholi.
Mida peaks tegema, et maks püsiks terve?
Kõige parem viis võidelda haigustega on neid vältida.Jälgida kehakaalu!
1. Tervislik toit: kiudaineterikas, süsivesikutevaene dieet, vältida kiirtoitu ja rasvast toitu
2. Regulaarne sport!
3. Biolisandite kasutamise vältimine
4. Vähendada alkoholi tarbimist
5. Isiklik hügieen (kätepesu, kaitstud seks jne)
6. Ravimite tarvitamisel pidada nõu arstiga
7. Vaktsineeri B-hepatiidi vastu
