Veresuhkru taset võiks mõõta kord aastas.
Esimest tüüpi diabeet vallandub tavaliselt lapse- ja noorukieas ning vajab eluaegset insuliinravi. Tavaliselt on täiskasvanueas algava II tüüpi diabeedi tekkepõhjuseks insuliini mõju nõrgenemine organismis (insuliinresistentsus) või insuliini eritumise häire või mõlemad.
«Teise tüübi diabeetik on enamasti ülekaalus, keskkeha rasvumusega ja ta vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress. Haiguse põhjus võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid,» selgitab Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätes.
Tammer-Jäätesi sõnul on II tüüpi diabeedi puhul insuliini tootmine, kudede reaktsioon insuliinile (insuliiniresistentsus) või mõlemad häiritud. Ravi oluline osa on eluviisi muutus, lisaks sellele määratakse ravi. Diabeetikutest põeb umbes 80–85 protsenti seda diabeedivormi. Diabeet diagnoositakse kas tühja kõhu veresuhkru analüüsi, suhkrukoormus- või HbA1c-testiga.
«Teist tüübi diabeedi korral peab inimene teadvustama, et tegemist on eluaegse kroonilise haigusega, mis nõuab pidevat tähelepanu ja ravisoovituste täitmist. Vaja on täpselt täita arsti ja diabeediõe antud ravisoovitusi. Diabeetikutel on vaja reguleerida toitumisrežiimi, füüsilist koormust, mõõta veresuhkru taset glükomeetriga ning kasutada regulaarselt määratud ravimeid,» kirjeldab TammerJäätes elumuutusi.
Diagnoos on tõeline ehmatus
«Diabeedi ehk suhkrutõve diagnoos on inimesele tõeline ehmatus, sest ees ootab suur elumuutus: pidev tablettide võtmine, veresuhkru mõõtmine, toitumise korrigeerimine, igapäevane jalgsi liikumine, füüsiline koormus jne,» räägib kümme aastat tagasi teist tüüpi diabeedi diagnoosi saanud Tartu Diabeetikute Seltsi esinaine Anne Plakk.
«Iga inimese diabeedikogemus on erinev. Diabeetikuid ühendab pidev õppimine, kuidas haigust kontrolli all hoida. Abiks on endokrinoloog ja diabeediõde. Alahinnata ei saa Diabeetikute Seltsi liikmete omavahelist emotsionaalset ja moraalset toetust,» kirjeldab Plakk.
«Teist tüüpi diabeediga kaasneb palju erinevaid terviseprobleeme, suukuivus, kiire väsimine, liigne muretsemine, suurt tähelepanu vajab jalgade hooldus jne. Algul on väga raske orienteeruda, millised toidud on diabeedisõbralikud ja mis viib veresuhkru täiesti paigast ära. Nii on Tartu Diabeetikute Seltsis koos käimine ja uute teadmiste omandamine meile suureks abiks. Kord kuus on koolituspäev, kus jagavad teadmisi diabeedi ala spetsialistid,» soovitab Plakk.
Tervislik eluviis ja - keskkond on kõigi ülesanne
«Teist tüüpi diabeeti loetakse suuresti elustiilihaiguseks. Iga inimese jaoks on oluline jälgida oma eluviise: kehakaal, füüsiline koormus, tervislik toitumine. Samuti võiks kõik oma veresuhkru taste mõõta vähemalt kord aastas. Eriti peavad oma tervisele tähelepanu pöörama riskigrupi inimesed. Riigi ülesanne on aga tagada kõigile arstiabi kättesaadavus ning tervislik elukeskkond koos sportimisvõimalustega, samuti tuleks propageerida tervislikku toitumist ning rafineeritud suhkru vähendamist toiduainetes,» leiab Tammer-Jäätes.
Diabeedi riskitegurid
- Vanus üle 40 eluaasta
- Teist tüüpi diabeedi esinemine perekonnas
- Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine
- Eelnenud veresuhkru omastamise häire
- Kõrgenenud vererõhk ja kolesteroolitase
- Eelnevad südame- ja veresoonte haigused
- Naistel rasedusaegne diabeet
Diabeedi tunnused
- Pidev janu ja suukuivus
- Sage urineerimine
- Väsimus/jõuetus
- Pidev nälg
- Ootamatu kaalulangus või tõus
- Aeglaselt paranevad haavad
- Korduvad põletikud
- Ähmane nägemine
