Rasvmaksa suurim riskitegur on liigne kehakaal.
Lääneriikide kõige levinum maksahaigus on rasvmaks. Euroopas on hinnanguliselt 20–25 protsenti elanikest rasvmaksaga. Euroopat hõlmanud uuringus esines rasvmaks 94 protsendil ülekaalulistel, samuti aga 25 protsendil normaalkaalulistel inimestel.
Rasvmaksa suurim riskitegur on liigne kehakaal ja seejärel metaboolne sündroom, mis hõlmab teise tüübi diabeeti, rasvumist ja kõrgenenud vererõhku. Suure suhkrusisalduse, iseäranis fruktoosisisaldusega toidud, hormoonid (glükokortikoidid ja östrogeen) ning ravimid võivad aidata kaasa rasvmaksa tekkele.
Normaalkaalulistel põhjustavad rasvmaksa kudede langenud insuliinitundlikkus, istuv eluviis, südame-veresoonkonna haigused.
Kui rasvmaks tekib rasvumise või teiste eelnimetatud tegurite tõttu, nimetatakse seda mittealkohoolseks rasvmaksaks. Alkohol on rasvmaksa kujunemisele samuti suur riskitegur – liigtarbijate hulgas on rasvmaksa avastatud 46–90 protsendil.
Üleliigne energia salvestatakse rasvana, mis suures osas koguneb rasvade ainevahetuse peastaapi maksa. Rasva, triglütseriidide ja muude lipiidide maksarakkudesse kogunemine toob kaasa nende hävimise. Suured rasvatilgad võivad nimelt avaldada rakutuumale piisavalt suurt survet, et see deformeerub ja võib lõhkeda.
Kui rasva maksarakkudes üha ladestub, kaasneb põletik maksasagarates.
Kaebusi tekib rasvmaksa korral harva. Rasvmaksal on kaks vormi: steatoos ja steatohepatiit. Kui steatoos läheb üle steatohepatiidiks, esinevad väsimus, halb enesetunne, valu või ebamugavustunne maksa piirkonnas. Sageli leitakse steatohepatiidi puhul ka hepatomegaalia ehk maksa suurenemine.
Kui rasvmaksa ei ravita, areneb steatohepatiit, mille korral on maksakahjustus pöördumatu. Steatohepatiidi puhul esineb steatoos, millega kaasneb põletik, ja mõnikord ka sidekoe teke ehk fibroos. Steatohepatiidi süvenemisel kujuneb maksarakkude hävinemise ja elundi sidekoestumise tõttu maksatsirroos.
Rasvmaksa puhul peab toit sisaldama vähe rasva ja süsivesikuid, vaja on aga suuremat valgusisaldust – soovituslik on vahemeremaade dieet. Alkoholi tuleb mõlema rasvmaksa tüübi puhul vältida (EASL – European Association for Liver Study).
Dieet on rasvmaksa puhul peamine, aga kõige parema tulemuse annab selle ühildamine füüsilise aktiivsusega. EASL soovitab mõõdukat füüsilist treeningut 150–200 minutit nädalas.
Medikamentoosses ravis kasutatakse lipiidide ja süsivesikute ainevahetuse mõjutamist. Steatoosi ja steatohepatoosi raviks on vitamiinide, eriti E-vitamiini ja mineraalide kasutamine.
Rasvmaksa ravi edukus lähtub seda põhjustavate tegurite kõrvaldamisest algstaadiumis.
Alkoholi ja suhkrurikaste toitude liigsest tarbimisest on mõistlik hoiduda.
Rasvmaks võib areneda tsirroosiks
Rasvmaksa tõttu hilisemas staadiumis tekkida võiv tsirroos võib põhjustada sümptomeid nagu
- isutus
- kaalukaotus
- nõrkus
- väsimus
- ninaverejooks
- naha sügelus
- kollane nahk ja silmad
- võrgulaadsed veresoonte paikmed naha all
- kõhuvalu
- kõhu turse
- jalgade turse
- rindade suurenemine meestel
- segadustunne
Tsirroos on potentsiaalselt eluohtlik seisund. Maksaprobleeme kahtlustades tuleb pöörduda arsti poole.
Kuidas hoida maksa?
- Ära kasuta maksa mõjutavaid ravimeid vajaduseta ja eriti pika aja jooksul.
- Ära kasuta palavikualandajaid, kui kehatemperatuur on alla 38,5ºC.
- Järgige tervislikku eluviisi, ärge sööge ülemäära, ära liialda rasvaste toitudega.
- Jälgi kehakaalu ja ravi muid haigusi põhjalikult (eriti ainevahetushaigusi nagu suhkurtõbi).
- Väldi kokkupuudet teise inimese verega, juhuslikku seksi, ole ettevaatlik erinevate vigastustega.
- Kahjustatud maksarakkude taastamiseks manusta arsti määratud ravimeid.
Maksakahjustuse kahtlusel või probleemide tekkimisel on oluline mitte oodata, vaid otsida õigeaegselt meditsiinilist abi.
