Rasvumisse peaksime suhtuma palju tõsisemalt, kuna rasvumine on paljude haiguste riskifaktor.
Maailmas on rasvunud inimesi umbes 30 protsenti kogu elanikkonnast. Ülemaailmne rasvunute arv on alates 1975. aastast kolmekordistunud ja see kasvab jätkuvalt. Maailma rahvastiku ülevaates (World Population Review) avaldati 2020. aastal rasvunud elanikega riikide edetabel. Kui nii mõnigi võib arvata, et seda juhib USA, siis esikohal on Nauru, kus 61 protsenti elanikest on rasvunud. USA on 12. kohal 36,2 protsendiga. Eestis on rasvunuid muret tekitavalt palju – 21,2 protsenti. Vaevalt lohutab meid see, et meie naaberriikides on neid veelgi enam – Lätis 23,6 protsenti, Venemaal 23,1 protsenti ja Soomes 22,2 protsenti.
Rasvumisse peaksime suhtuma palju tõsisemalt, kuna rasvumine on paljude haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonnahaiguste, II tüüpi diabeedi, osteoartriidi ja mõningate vähiliikide riskifaktor.
Vaatamata sellele, et on välja pakutud toiduaineid, mis põletavad rasva, toidulisandeid, mis kiirendavad ainevahetust või peletavad näljatunde, ja arvukalt lahjumisdieete, suureneb rasvunute arv. Teadlased uurivad uusi võimalusi rasvumise vähendamiseks.
Seedekanali mikrofloora võib mõjutada rasvumist
Viimasel aastakümnel on uuritud seedekanali mikrofloora mõju rasvumisele. Meie keha sisaldab triljoneid mikroobe, neist suurem osa asuvad seedetraktis. Bakterid elavad kõrgelt organiseeritud mikromaailmas, kus mõned liigid domineerivad ja kontrollivad teisi. Neil on väga oluline roll meie kehas ja on tähtis, et me hoolitseksime nende eest. Soolestikus on sadu eri liike baktereid. Kasulikud bakterid on bifidobakterid, piimhappebakterid, propioonbakterid jt. Mõned teised, näiteks stafülokokid ja streptokokid, võivad põhjustada haigusi, kuid «head» võitlevad infektsiooniga. Bakterid mõjutavad immuunsüsteemi ja toodavad mõningaid vitamiine.
Seedetrakti mikroobid võivad mõjutada inimese kehakaalu mitmel viisil. Paljud neist hüdrolüüsivad kiudaineid, mistõttu tekivad lühiahelalised rasvhapped, mis võivad vähendada isu ja seega kaal langeb. Meie keha toodab ka teatud hormoone, näiteks greliini ja leptiini, mis mõjutavad nälja- ja täiskõhutunde tekkimist. Mõningad uurimused on tõestanud, et erinevad bakterid võivad mõjutada, kui palju neid hormoone toodetakse. Seedetrakti mikrofloora võib mõjutada ka toitainete imendumist ja seda, kuidas keha talletab energiat.
Ühes uuringus vaadeldi 77 paari kaksikuid, kellest üks oli normaalse kehakaaluga ja teine rasvunud. Viimased sõid kiudaineid tunduvalt vähem. Leiti, et rasvunutel oli tunduvalt vähem eri bakterite liike. Siit järeldati, et seedetrakti bakterite liigikus mõjutab kehakaalu. Teises huvitavas katses võtsid teadlased bakterid identsete kaksikute väljaheitest, kellest üks oli rasvunud ja teine normaalse kehakaaluga, ning viisid need bakterid hiirte seedetrakti. Rasvunud kaksiku bakterid panid hiired rasvuma, teisel aga mitte. Kokkuvõtteks peab tõdema, kuigi soolestiku mikroobide toimemehhanism rasvumisele ei ole veel selge, on seedetrakti mikroobiliigikus olulise tähtsusega.
Seedetrakti bakterid võivad mõjutada ka põletikulisi protsesse
Soolebakteritel on oluline roll põletiku tekitamisel või sellest hoidumisel. Taanis teostatud ligi 300 inimesega tehtud uuring leidis, et ülekaalulistel oli soolebakterite mitmekesisus madalam ja põletikku iseloomustava C-reaktiivse valgu sisaldus veres kõrgem.
Mõned bakterite liigid toodavad põletikke esilekutsuvaid lipopolüsahhariide (LPS). Katseloomadega läbiviidud katsed on näidanud, et kui neile anda LPS-i, tõusis nende kehakaal. Samal ajal leidub ka baktereid, näiteks bifidobakterid, mis vähendavad põletikke.
Ühendkuningriigis avaldati 2008. aastal uuring, mille kohaselt kehakaalu tõus oli seotud kroonilise põletikuga. Teadlased jälgisid inimesi üheksa aasta jooksul, määrates nende kehakaalu tõusu ja põletikku iseloomustava C-reaktiivse valgu taset veres. Nad leidsid, et kehakaalu tõus oli seotud suurema C-reaktiivse valgu tasemega. Teises 250 inimest hõlmavas uuringus selgus, et kui kehakaal vähenes vastava dieedi tagajärjel, vähenesid ka põletikulised näitajad. Ajakirjas «Metabolism Open» avaldati eelmisel aastal artikkel, milles järeldati, et põletik on pigem rasvumise tagajärg kui seda soodustav tegur. See, missugune on soolebakterite täpne roll põletikulistes protsessides ja kas põletik põhjustab rasvumist või vastupidi, vajab edaspidiseid uuringuid.
Õhtune söömine ja rasvumine
James Brown, USA rasvumise ekspert, leidis, et meie organism kasutab energiat päeval palju efektiivsemalt kui hilisõhtul või öösel. Seda kinnitab ka suur USA uuring, kus osales 50 000 inimest. Nimelt leiti, et kui inimesed sõid oma põhitoidukorra varem päeval, oli neil väiksem kehamassiindeks. Dr. Howard M. Shapiro, New Yorgi meditsiinibüroo asutaja ja direktori andmetel on ainevahetus öösel 10–15 protsenti ja sügavamate unetsüklite ajal isegi 35 protsenti aeglasem.
Viimase kümne aasta jooksul on brittide kõige suurem söögiaeg nihkunud poole kuuest õhtul kaheksale. Arvatakse, et see on üks brittide rasvumise põhjusest. Samas tuleb tõdeda, et mõned toitumiseksperdid soovitavad süüa just enne magamaminekut, mis pidi tagama hea une või isegi kaalulanguse. Kummalisel kombel on toodud ka põhjuseks, et see võib ohjeldada öist söömist ja seetõttu tagada kaalulanguse.
BBC avaldas dokumentaalfilmi «The Truth About Obesity» (Tõde rasvumisest – autor), kus vaadeldi, kuidas õhtune söömine mõjutab rasvumist. Huvitavas katses anti katsealusele süüa sama toitu ainult kaks korda päevas. See oli tüüpiline Inglise hommikusöök, mis koosnes praetud peekonist, kahest praetud vorstist, kahest praemunast, kahest tomatist, seentest ja ubadest kastmes. Vahemärkusena peab ütlema, et selline hommikusöök on äärmiselt ebatervislik, kuna hommikusöögi energiasisaldus on umbes 1000 kcal, millest ligi 2/3 andsid rasvad. Liiga palju sisaldas see soola, kolesterooli ja küllastunud rasva, kuid kiudaineid väga vähe. Brittide ja iirlaste seas on selline hommikusöök nii populaarne, et mõningate variatsioonidega pakutakse paljudes toitlustuskohtades seda igal kellaajal kogu päeva jooksul. Ebatervislik toit suurendab kehakaalu ja nii on Ühendkuningriigis rasvunuid 27,8 protsenti, millega asub riik rasvunud maade edetabelis 36. kohal.
Katsealusele anti esimene selline hommikusöök kell 8.30 hommikul ja teine kell 21.30 õhtul. Seejärel määrati vere suhkru- ja rasvasisaldus. Selgus, et hommikul langes katsealuse veresuhkrusisaldus söömiseelsele tasemele tunni möödudes, õhtul aga 2,5 tunni möödudes, kusjuures veresuhkru sisaldus tõusis õhtul ligi kaks korda kõrgemale. Sarnane oli olukord ka rasvaga. Seetõttu tehti järeldus, et organism ei kasuta suhkrut ja rasva õhtul efektiivselt ja ladestab neid pigem rasvana. Üldine soovitus on süüa vähemalt kolm tundi enne magamaminekut.
Oluline on hoida ka maksa
Veri kannab soolestikust maksa toitained: rasvad, valgud, glükoosi, mineraalid. Need ained läbivad maksas töötluse nii, et organismi rakud suudavad neid omastada.
SYNLAB laboriarst dr Irina Utenko tõdeb, et maksa võib koormata alkoholi, tugevalt töödeldud rasva-, suhkru- ja soolarikaste, suitsutatud ja vürtsikate toitude pideva ületarbimisega. Lisaks võivad tarvitatavad ravimid, kodukeemia, raskemetallid, pestitsiidid, keskkonna saastatus häirida maksa tööd. Vale ja passiivne elustiil, ülekaal ja rasvumine tekitavad maksa lisastressi, märkis Utenko.
Maks toodab ka immuunsust tagada aitavaid antikehi ja sel on oluline osa vereloomes. Maks osaleb ka ainevahetuse kõrvalproduktide ning mürkainete kahjutuks tegemises. Maksaprobleemidest võivad anda märku üldised kaebused: süvenev nõrkus, jõuetus, krooniline väsimus, unehäired jne. Järsku tekkinud valuga või valuta naha, limaskestade ja silmavalgete kollasusele tuleb kiiresti reageerida ja pöörduda arsti poole.
