Ülemäärases rasvkoes toimetavad immuunrakud toetavad ala ägedat kuid pidevat põletikku, mis on mitme tervisehäda põhjus. Liigses rasvkoes kulgev põletik aga kurnab immuunsüsteemi ja põhjustab selle enneaegset vananemist.
Aga mida me immuunsüsteemi all õigupoolest mõistame? See on keeruline võrgustik erineva funktsiooniga immuunrakkudest, mis koordineeritult tagavad kaitse nakkushaiguste eest, võitlevad kasvajatega ning aitavad haavadel paraneda. Immuunsüsteemis nagu ka teistes elundites toimuvad ealised muutused. Organ, kus olulisi immuunrakke toodetakse – harknääre – hakkab aeglaselt asenduma rasvkoega ja uusi T-rakke toodetakse järjest vähem. Rakkude hulk on piisav pikaks ajaks, aga mida eakamaks inimene saab, seda väiksem on noorte ja värskete rakkude osa, mis on vajalikud just uute haigustekitajatega võitlemiseks. Samuti tõuseb eakatel põletikufoon, mis omakorda muudab immuunrakkude toimimist ning immuunkaitse on seetõttuvähem tõhus. Koroonaviirus tabab just eakaid kõige rängemini ning ka vaktsiinid ei pruugi alati piisavalt tugevat kaitset tagada.
Rasvkude, põletik ja tervisehädad
Immuunsüsteem kipub enneaegselt vananema ka rasvunutel. Rasvkoes on hulk immuunrakke. Ülemäärases rasvkoes toimetavad immuunrakud toetavad alaägedat, kuid pidevat põletikku, mis on mitme tervisehäda põhjus. Põletik on oluline kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioon kahjustava faktori tuvastamise järel teiste immuunsüsteemi rakkude alarmeerimiseks. Tavaliselt põletik kaob, kui kahjustus on kõrvaldatud. Liigses rasvkoes kulgev põletik aga kurnab immuunsüsteemi ja põhjustab selle enneaegset vananemist.
Inimeste immuunsüsteem läbib paratamatult ealisi muutusi, aga individuaalsete eripäradega. Immuunsüsteemi vananemist saab kiirendada ja pidurdada. Kiirendavatest faktoritest oli ülalpool juttu ülekaalulisusest. Sellega on seotud ühekülgne, liialt kaloririkas ja vähe kiudaineid sisaldav dieet. Ka närvisüsteem ja immuunsüsteem on tihedasti seotud. Lühiajalised stressisituatsioonid põhjustavad koos kõigi teiste võitle-või-põgene valmisolekut tagavate mehhanismidega ka immuunrakkude mobiliseerimise. Pikaajaline krooniline stress tõstab samuti põletikufooni ja pärsib immuunsüsteemi valmisolekut haigustekitajatega võidelda.
Immuunsüsteemi saab ise toetada
Immuunsüsteemi eest tuleks hästi hoolt kanda. Nii saab selle olulise kaitsevahendi väsimist aeglustada ja mõne uuringu kohaselt isegi noorendada. Ühtegi imevahendit pole, ikka needsamad tüütud tervisliku eluviisi soovitused: mitmekülgne toidulaud, normaalne kehakaal, füüsiline aktiivsus, puhkus meelistegevustega, et vaimset tasakaalu saavutada. Kroonilise alaägeda põletikuga aitavad toime tulla kehakaalu normis hoidmine, regulaarne sportimine ja söögisedelisse hapendatud ning kiudainerikaste toitude lisamine. Sellised toidud on meelepärased soolestikus elavatele kasulikele mikroobidele, kes on immuunsüsteemi rakkudega tihedas dialoogis.
Mitmekülgse ja tervisliku toitumise korral ei ole toidulisandite tarvitamisest abi. Immuunsüsteem kannatab, kui toidusedel jääb ühekülgseks. Näiteks veganid peavad kindlasti spetsialistidega nõu pidama, et teadmatusest oma tervist mitte kahjustada. Vitamiinide lisaks tarbimisel, kui nende vaegust pole, ei ole nähtud kontrollitud uuringutes olulist mõju nakkushaiguste ennetamisele ega põdemise raskusele. Eraldi tuleks siiski tuua välja D-vitamiin, mida soovitatakse talvel kindlasti lisaks tarvitada, sest meie kliimas kipub päikesevaesel ajal selle vitamiini vaegus tekkima.
Oluline on ka liikumine. Sportimise käigus vabanevad nii lihastest kui neerupealistest hormoonid, mis aitavad põletikku reguleerida. Kehaline aktiivsus eakatel on uuringutes «noorendanud» isegi harknääret ja tõstnud noorte ja värskete lümfotsüütide arvu. Nii et lauset «Jookske elu eest!» võib ka selles kontekstis kasutada.
Teadlased töötavad välja meetodeid, mis aitaksid immuunsüsteemi vanust hinnata. Neist on kindlasti kasu erinevate sekkumisstrateegiate ja ravimite tõhususe uurimiseks. Nii see siiski veel ei ole, et saaksime juba praegu paari lihtsa vereproovi alusel immuunsüsteemi sisukorda hinnata. Pigem tuleks usaldada enesetunnet ja järgida tervisliku eluviisi soovitusi.
Haiguse raskus sõltub viiruse hulgast
Ainult immuunsüsteemi peale lootma jääda pole aga alati kõige targem tegu. Immuunsüsteemi funktsioneerimist mõ-jutavad keskkonnafaktoritelele lisaks geneetilised eripärad. Neid ise kontrollida ei ole võimalik ja kuigi teadusuuringutega leitakse nakkushaigusi soodustavaid geenivariante üha juurde, on sellest infost üksikisiku tarbeks veel vähe kasu. Lisaks on meie ümber päris palju inimesi, kes mingi kroonilise haiguse tõttu peavad tarvitama immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid ja ei saa oma immuunsüsteemile kindlad olla. Ka vaktsineerimisel tekkiv kaitse ei ole immuunpuudulikel inimestel piisav. Raskete haigestumiste vähendamiseks ja haiglate ülekoormuse vältimiseks ongi vaja rakendada erinevaid kaitsestrateegiaid. Seepärast palutakse koroonaviiruse leviku tõustes rahvarohketes siseruumides maski kanda. Praeguseks peaks kõigil, kes tahavad kaasa mõelda, olema juba selge, et mask ei kaitse kandjat, vaid püüab kinni vähemalt osa maskikandja hingamisteedest rääkimisel ja hingamisel väljuvatest vedelikutilkadest, millele viirus võib olla kinnitunud. Nii väheneb ruumis ringlevate nakkusohtlike viirusosakeste hulk. Haiguse raskus sõltub muu hulgas sissehingatud viiruse doosist. Sama eesmärki teenivad ventilatsiooni parandamine ning kontaktide vähendamine. Ehk on tõepoolest jäänud piisavalt rõhutamata, et pandeemia seljatamiseks ei ole ühte võluvitsa. Igal meetmel on oluline roll täita. Ka vaktsineerimisel.
