Meie piirkonnas on üks olulisemaid teemasid tervise seisukohast D-vitamiini tase. Just praegu on hea aeg peatuda ja mõelda, kas meil ja meie lastel võib olla D-vitamiini puudus. Tallinna Lastehaigla endokrinoloog dr Ülle Einberg õpetab lastel ära tundma D-vitamiini puuduse peamiseid tunnuseid.
Kui organism vananeb, siis muutuvad erinevad protsessid aeglasemaks – normaalse vananemisega kaasneb organreservide vähenemine, homeostaasikontrolli nõrgenemine, mis omakorda võivad tingida, et võib tekkida puudujääk elementidest, mis on eluks olulised.
Sõltuvalt päikesekiirguse intensiivsusest suudaksid aasta ringi stabiilselt soovituslikku D-vitamiini taset veres hoida vaid ekvaatori lähedal elavad inimesed. Kuid uuemad uuringud näitavad, et ka sealsetel elanikel on selle vitamiini tase soovitust madalam ning et tegu on globaalse probleemiga. Miks vajalikku vitamiini ei saa suur osa inimesi piisavalt kätte? SYNLABi laboriarst Irina Utenko annab meditsiinilabori analüüside ja patsientide konsultatsioonide põhjal ülevaate D-vitamiini puudusega seotud terviseriskidest, eestlaste D-vitamiini hetkeseisust ning soovitused organismis piisava D-vitamiini tagamiseks.
Levinud on uskumus, et kui talvisel ajal korra päikesereisil käia, ei pea seda olulist vitamiini toidulisandina juurde võtma. Kuidas siis tegelikult on?
Pandeemia COVID-19 algusest on USA andmetel inimestel lisandunud üks kilo kuus ehk 12 kilogrammi aastas. Kehakaalule avaldab mõju ka uni.
On inimesi, kes suhtuvad D-vitamiini võtmisesse väga tõsiselt, kuid on ka neid, kes usuvad, et küllap on meie organism elukeskkonnaga kohastunud. Uurisime doktor Leho Ripsi käest, kuidas selle D-vitamiiniga siis lugu on, kas, kes ja kui palju seda võtma peaks ning kui palju saame selle juures loota päikesele, mida viimasel ajal niigi harva näinud oleme.
Organismi võimet viirusi tõrjuda ning neist terveneda vähendavad oluliselt vererõhuprobleemid ja südamehaigused. Seetõttu on väga oluline järjepidevalt võtta krooniliste haiguste vastu välja kirjutatud ravimeid ja elada tervislikult.
Viimase aasta jooksul on immuunsüsteemi olemasolu ja tähtsus jõudnud paljude teadvusesse.
Tartu Ülikooli Lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna vanemarst-õppejõud dr Eda Tamm räägib laste immuunsüsteemist ja viirustest lähemalt.
Selleks, et nohused ninad, punetavad kurgud ja paukuv köha meist kaugele eemale teaksid hoida, on viimane aeg üle vaadata oma külmetuste ja viiruste vastane arsenal. Kas lasta end kanda kaunitel reklaamsiltidel, mis lubavad apteegist tervist osta? Või pöörata pilk hoopistükkis taime- ja loodusravi suunas, nagu seda meie esivanemad aastasadu on teinud?
