Piisav vedelik hoiab limaskestad niisked ja sekreedi väljutamine ülemistest hingamisteedest on kergem.
Lisaks rinoviirustele, mis on kõige sagedasemad, on palju teisi viirusi, nagu paragripiviirused, koroonaviirused, gripiviirused jne, mis kõik võivad põhjustada hingamisteede infektsioone. Võrreldes täiskasvanutega haigestuvad lapsed sagedamini ja sümptomid kestavad kauem.
Viirushaiguse põdemise järgselt tekivad lapse organismis kaitsekehad, kuid need ei hoia enamasti ära järgnevaid haigestumisi, kuna erinevate viiruste ja omakorda nende alatüüpide hulk on märkimisväärselt suur. Lisaks on teatud viiruste esile kutsutud kaitse väga lühiajaline.
Alla 6-aastased lapsed võivad põdeda viirushaigusi sügisest kuni kevadeni 6–8 korda aastas ning keskmiselt võib haigus kesta kuni 14 päeva. Lastekollektiivis käivad lapsed põevad võrreldes koduste lastega sagedamini. Samas haigestuvad need lapsed kooliteed alustades harvem, kuna erinevate viirushaiguste põdemise järgselt on nende immuunsüsteem mõnevõrra rohkem «treenitud».
KAS KÜLM ILM TEEB HAIGEKS?
Viirused levivad keskkonnas aastaringselt, kuid enamasti suureneb haigestumine sügisel ning haiguste kõrgperiood on talvekuudel. Madal välistemperatuur iseenesest ei tee lapsi haigeks. Viirused satuvad lapse ninna sissehingamise teel ja käte vahendusel. Teadlased on selgitanud, et madala temperatuuri ja kuiva õhu korral on nina limaskesta kaitsevõime häiritud, viirused paljunevad efektiivsemalt ja põhjustavad nakatumist. Selles valguses ei tundugi vale vanaemade õpetus katta sooja salliga kinni lapse nina.
Jahedamate ilmadega veedavad nii lapsed kui täiskasvanud rohkem vaba aega siseruumides, kus inimeste tihedam kokkupuude soodustab omakorda viiruste paremat levikut.
HAIGUSNÄHTUDE LEEVENDAMINE
ÜHVI sümptomid võivad olla iga viiruse puhul mõnevõrra erinevad, kuid imikutel on kõige sagedasemateks sümptomiteks palavik ja nohu. Lisaks on lapsed pahurad, isutud ja nende uni on häiritud. Eelkooliealiste ja koolilaste peamisteks kaebusteks on nohu, ninakinnisus ja köha.
Haiguse sümptomid tekivad tavaliselt 1–2 päeva pärast viirusega nakatumist ning on kõige ägedamad tavaliselt 2–3 haiguspäeval ja taanduvad järk-järgult 10–14 päevaks. Köha võib püsida kauem, kuid taandub suuremal osal lastest 3–4 nädalaks. Vanemad lapsed ja noorukid paranevad tavaliselt kiiremini. Kauem võtab paranemine aega suitsetavatel noorukitel.
Ägeda viirushaigusega lapsel on kindlasti väga oluline vedelikutarbimine. Piisav vedelik hoiab limaskestad niisked ja sekreedi väljutamine ülemistest hingamisteedest on kergem. Sama eesmärki täidab ka füsioloogilise või meresoolalahusega ninaloputamine. Kuni 1-aastastel, eriti aga alla 3-kuustel lastel, kes ei oska ise nuusata, on abistavaks vahendiks väikelastele mõeldud ninaaspiraatorid. Enamasti kaasneb viirushaigusega just esimestel haiguspäevadel palavik, mida vajadusel saab alandada kas paratsetamooliga, mida tohib lapsel kasutada alates kolme kuu vanusest või ibuprofeniga, mis on lubatud lapsele alates kuue kuu vanusest. Kindlasti tuleb kasutada õigeid ravimite doose, mida väikelastel arvestatakse vastavalt kehakaalule, mitte vanusele. Mõlemaid ravimeid võib kasutada lastel ka valuvaigistaval eesmärgil.
Apteegis müügil olevad käsimüügiravimid ülemiste hingamisteede viirushaiguse erinevate sümptomite leevendamiseks ei sobi enamasti kasutuseks noorematele kui 6–aastastele lastele. Köha korral võib üle 1-aastastele lastele pakkuda mett pool või üks teelusikatäis korraga, mis aitab eriti hästi öise köha korral. 6-aastastele ja vanematele lastele võib ärritava köha korral pakkuda imemistablette.
Kindlasti ei tohiks viirushaiguse raviks kasutada antibiootikume, kuna need ei leevenda haiguse sümptome ega lühenda selle kestust ning ravi kõrvalnähtudeks võivad olla kõhulahtisus ja nahalööve.
C-VITAMIINI EELNEV KASUTAMINE VÕIB LÜHENDADA HAIGUSE KESTUST
C-vitamiini rolli hingamisteede viirushaiguste ravis ja profülaktikas on uuritud aastakümneid ning ühisele seisukohale pole teadlased siiani jõudnud. Uuringutes pole näidatud, et C-vitamiini kasutamine vähendaks haigestumist hingamisteede infektsioonidesse. Küll aga on C-vitamiini kasutamine haiguseelsel perioodil lühendanud haigestumise korral selle kestust 1–2 päeva.
Ka D-vitamiini regulaarne kasutamine ei ole vähendanud haigestumise sagedust hingamisteede infektsioonidesse ega leevendanud sümptomite raskust ega kestust.
Alternatiivmeditsiini propageeritavad homöopaatilised preparaadid ei ole efektiivsed ei ÜHVI ravis ega profülaktikas.
Kindlasti on tähtis soodustada laste aktiivset tegutsemist värskes õhus ja päikesevalguses, mida sügis- ja talvekuudel niigi napib. Sama olulised on lastele piisavad unetunnid. Sage värskes õhus viibimine ja küllaldane uni tulevad kasuks nii lapse vaimsele kui füüsilisele heaolule ning tõstavad organismi vastupanuvõimet erinevate viirushaiguste suhtes.
KUIDAS VIIRUSHAIGUSI ENNETADA?
Laps haigestumisel ülemiste hingamisteede viirushaigusesse tuleks ta jätta kollektiivist koju nii kauaks, kuni lapse ägedad sümptomid on taandanud ja enesetunne hea.
Kätepesu on kahtlemata kõige efektiivsemaks meetmeks viirushaiguste vältimisel ja lastele tuleks juba väikelapseeast alates õpetada õiget kätepesutehnikat. Mitmed uuringud on näidanud ka desinfitseerivate vahendite efektiivsust viirusosak ülekandmise vältimisel. Oluline on lastele köhaetiketi õpetamine – võimalusel kasutada köhimisel palja käe asemel taskurätti ja kasvõi pluusivarrukat.
Kahjuks ei ole vaktsineerimisega võimalik ülemiste hingamisteede viirushaigust vältida, sest haigestumist põhjustavad erinevad viirused. Küll saab aga algava gripihooaja eelselt kõiki pereliikmeid alates kuue kuu vanusest vaktsineerida gripi vastu. Kuigi SARS-CoV-2 põhjustatud pandeemia on möödas, levivad viirused ikkagi ning eelkõige peaksid COVID-19 vastu vaktsineerima krooniliste haigustega ning immuunpuudulikkusega lapsed.
