
Ämmaemand Aire Talvistu: menopaus on loomulik muutus, mitte probleem, mida peaks vaikides taluma
Paljud naised märkavad neljakümnendates, et keha annab endast uuel moel märku. Uni ei ole enam endine, meeleolu kõigub ning energiat jääb vähemaks.

Paljud naised märkavad neljakümnendates, et keha annab endast uuel moel märku. Uni ei ole enam endine, meeleolu kõigub ning energiat jääb vähemaks.

Menopaus on naise elus loomulik ja vältimatu etapp, kuid sellega kaasnevad muutused ulatuvad palju kaugemale kuumahoogudest ja meeleolukõikumistest. Just sel perioodil hakkab märgatavalt suurenema ka südame- ja veresoonkonnahaiguste risk.

Enneaegse vananemise taga on enamasti meie igapäevased harjumused, mitte ainult geenid või vanus. Hea uudis on see, et teadus teab tänaseks üsna täpselt, mis meid vanemaks teeb ja mida selle vastu teha annab.

Menopaus on elu loomulik etapp, mil naise viljakas iga lõppeb. Sageli käsitleb ühiskond menopausi kui midagi ebamugavat või kaotusterohket. Kuid teadus pakub ka hoopis teise nurga alt vaadet: menopaus ei ole ainult hormonaalne läbimurre, vaid ka uus algus, mil on mitmeid positiivseid mõjusid nii kehale kui vaimule. Loe, mida on värskemate teadusuuringute põhjal naisel sellest eluperioodist võita!

Kas teadsid, et osteoporoosi ehk luuhõrenemise üks esimesi ohumärke on 50.–60. eluaastatel esinev luumurd, mis tekib tavaliselt libedaga kukkumisel randmepiirkonda ja esineb seda rohkem naiste hulgas.

On inimesi, kes suhtuvad D-vitamiini võtmisesse väga tõsiselt, kuid on ka neid, kes usuvad, et küllap on meie organism elukeskkonnaga kohastunud. Uurisime doktor Leho Ripsi käest, kuidas selle D-vitamiiniga siis lugu on, kas, kes ja kui palju seda võtma peaks ning kui palju saame selle juures loota päikesele, mida viimasel ajal niigi harva näinud oleme.

Pärast 40. eluaastat muutub sama kaalu hoidmine üha raskemaks. See, mis töötas 20–30-aastaselt – kalorite vähendamine, füüsiline aktiivsus, erinevad praktikad –, enam ei aita. Aga mida siis teha?

Tänaseks on kummutatud müüt nagu oleksid südame-veresoonkonnahaigused meeste pärusmaa.

Reieluukaela murdu võib pidada väga tõsiseks rahvatervise probleemiks. Sellest paranevad täielikult vaid pooled ellujäänutest. Kuidas see tavaliselt juhtub ning kellega ja miks sellega kaasnevad suured riskid, selgitab ITK õde ja koolitaja Darja Batšinskaja.

Tervise Arengu Instituudi andmetel tarvitab Eestis alkoholi umbes 83 protsenti täiskasvanutest. Neist kolmandik on liigtarvitajad, kelle seas on 60 000 alkoholisõltlast. 2017. aastal tarvitati täiskasvanu kohta 10,3 liitrit absoluutalkoholi ning alkoholiga seotud haiguste tagajärjel suri 451 inimest. Gastroenteroloog Anastassia Nedbalskaja Ida-Tallinna keskhaiglast jagas, kuidas alkohol maksa mõjutab.