Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv, siis peaks teda võtma koos rasva sisaldava toiduga.
Immuunsüsteem on organismi keerukas, aga väga tark kaitsesüsteem, mis reageerib bakterite ja viiruste sissetungile. Immuunsüsteem hõlmab erinevaid elundsüsteeme, nagu nahk, limaskestad, soolestik, lümfisõlmed, mandlid jt.
Maailmas on praegu aeg, mil muutume järjest teadlikumaks enda ümber liikuvatest viirustest, kaasa arvatud koroonaviirus. Immuunsüsteemi saab ennekõike tugevdada tervislike eluviisidega, olles kehaliselt aktiivne, viibides värskes õhus ja päikese käes, toitudes mitmekesiselt ja võttes aega nii puhkuseks kui magamiseks. Kehaline aktiivsus on immuunsüsteemi jaoks vajalik nii soojal ajal kui ka talvel. Külm ilm kedagi haigeks ei tee, kuid niiskel ja külmal perioodil on haigustekitajate levik suurem.
Kui kehas on mõne toitaine puudus, siis on ka keha vastupanu haigustele nõrgem. Tasakaalustatud toitumisega on võimalik põhimõtteliselt tagada kõikide eluks vajalike vitamiinide ja mineraalide piisav hulk. Paljude inimeste toidulaud ei vasta aga nende keha vajadustele. Süüakse palju suhkru- ja rasvarikast või ka töödeldud toitu.
Kuidas vitamiine tarbida?
Kui toiduga ei saa siiski kätte vajalikke aineid, tasuks organismi turgutada sü gisel immuunsust tõstvate vahenditega. Vitamiinidest on selleks olulisemad C-vitamiin ja D-vitamiin, mineraalidest tsink ja seleen.
C-vitamiin on tugev antioksüdant, mis vähendab väsimust, parandab naha seisundit ja aitab kaasa raua imendumisele. Suvel saab seda vitamiini aiaja metsamarjadest. C-vitamiini apteegist juurde ostes tasuks teada, et korraga imendub soolestikus vaid umbes 200 mg. Maksimaalne annus haigusperioodil on aga 1000 mg. Seega võiks sel ajal võtta C-vitamiini 200 mg viis korda päevas, aga mitte enam kui 10 päeva. Liposoomidesse viidud (kaitseb toimeai net seedekulglas hävinemise eest) C-vi tamiin võimaldab viia kehasse aga korraga suuremat kogust.
Suurem C-vitamiini puudus on suitsetajatel, rasedatel, imetavatel emadel, beebipillide kasutajatel ja seedeprobleemidega inimestel. Kuna sügiskuudel on päikest vähe, on väga oluline tarbida lisaks D-vitamiini. Toidust saab seda vitamiini rasvasest kalast, munakollasest ja maksast. Eriti vajavad D-vitamiini riskigrupid: eakad, kroonilised haiged ja ülekaalus inimesed, samuti alla kaheaastased väikelapsed, puberteedieas noored ja sportlased.
D-vitamiini vajaduse määramiseks oleks enne hea teha vereproov. Ilma vereproovita on täiskasvanule vajalik (profülaktiline) annus 20–25 mcg päevas. Kui aga vereanalüüsist selgub, et D-vitamiini on vähe, on vajalik võtta lisaks 50–100 mcg ehk 2000-4000 IU päevas.
Kuna D-vitamiin on rasvlahustuv, peaks teda võtma koos rasva sisaldava toiduga. Soovitatav võtmise aeg on pealelõunal. Praeguseks on ka juba teada, et D-vitamiini madalat taset veres saab seostada kõrgema koroonaviirusesse haigestumise, tõsisema haiguse kulu ja ka rohkemate tüsistuste tekkega.
Võimas greip
Tsink on vajalik organismis ensüümide aktiveerimiseks ja hormoonide sünteesimiseks. Tsingi võtmine võiks toimuda ennelõunal koos toiduga, kuna tühja kõhuga võib tekkida iiveldus.
Seleen kaitseb organismi vabade radikaalide tekitatud kahjustuste eest. Vabade radikaalide rohkus aga nõrgestab organismi.
Oluline osa meie immuunkaitses on tõsta soolestikus heade bakterite taset. Probiootikume võib kasutada nii viirushaiguste ennetamisel kui haigusjärgselt. Apteegis on probiootikumide valik suur ja apteeker aitab valida igaühe jaoks sobiva toote ning nõustab kuuri pikkuse osas. Sageli soovitatakse viirushaigusi põdevatele lastele probiootikumidega isegi korduvaid kuure.
Lisaks on immuunsuse tõstmiseks head mesilasema toitepiim (tabletid), astelpaju (apteegis on saadaval siirupid ja õlid), ternespiim (saadaval nii kapslid kui pulber), küüslauk (kasutada saab lõhnatuid kapsleid või tablette), taruvaigu tabletid ning greibi kontsentreeritud lahus või greibi bioflavonoidid kapslites.
Greibi koores ja seemnetes olevad bioflavonoidid on tugevatoimelised antimikroobsed ained, mis hävitavad isegi väga väikestes kogustes haigustekitajaid, olgu need siis viirused, bakterid või seened. Ettevaatlik peab olema vaid greibiseemne ekstrakti ja mõne retseptiravimi koos manustamisel, kuna retseptiravimite toime võib greibi toimel tugevneda. Info kasutamise ohutuse ja koostoimete kohta annab arst või apteeker.
Algava külmetushaiguse puhul on abi ka punasest päevakübarast ning sipelgapuu koore tilkadest ja kapslitest. Nii päevakübar kui sipelgapuu on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast ja neid kasutatakse seal juba sajandeid.
Meist igaüks saab osaleda oma tervise ja heaolu kujundamisel, jälgides oma keha seisundit, tervislikke eluviise ja andes vajadusel organismile lisajõudu tasakaalustatud toitumise, puhkuse ja vajalike ainete manustamisega. Viirushaigusi on võimalik ennetada ja olemasoleva haiguse kulgu saab muuta. Hoiame hügieeni, väldime rahvarohkeid kohti, viibime värskes õhus ja oleme terved!
