Eneseareng ei pea olema surmtõsine ettevõtmine.
Kuidas jõudsid vaimse heaolu teemadeni?
Mind on alati huvitanud inimene ja see, miks me käitume nii, nagu käitume. Enne näitlejaks õppimist õppisin mõnda aega psühholoogiat. Näitlejana tegelen samuti inimeseks olemisega: kui saan rolli, on alguses minu ees nimi ja tekst, aga siis hakkan uurima, kes selle tegelase taga on, kuidas ta maailma näeb ja mis teda mõjutab.
Alguses kutsuti mind rohkem rääkima avalikust esinemisest. Põimisin nende teemade sisse ka vaimse heaoluga seotu. Aja jooksul hakati mind järjest enam kutsuma just vaimse tervise ja enesearengu teemadel esinema. Minu jaoks on need teemad omavahel seotud, ükskõik, kas räägin laval olemisest, suhtlemisest või sellest, kuidas iseendaga paremini läbi saada.
Kas sul on esinemiseks kindel plaan või vaatad kohapeal, mis publikule kõige paremini sobib?
Püüan aru saada, kes on inimesed, kelle ees ma räägin, ja mis neid praegu puudutab. Ma ei taha tulla lihtsalt ette valmis tekstiga ja see algusest lõpuni ära rääkida. Jälgin, mis ruumis toimub, kuhu inimeste tähelepanu liigub ja millised teemad nendega haakuvad.
Näitlejana on mul ehk lihtsam lugude ja näidete abil keerulisemaid mõtteid edasi anda. Ja mulle meeldib, kui kõige selle juures saab ka naerda. Eneseareng ei pea olema surmtõsine ettevõtmine. Vahel aitab huumor näha iseenda käitumist uue nurga alt.
Kuidas sa ise märkad, et vajad puhkust või aega iseendale?
Kui olen pikalt ainult töö ja kohustuste keskel, tunnen, et tasakaal hakkab kaduma. Mul on vaja aeg-ajalt linnast välja, looduse keskele saada. Kui olen mõnda aega mõelnud, et küll jõuan hiljem, siis lõpuks tunnen, et pean selle aja endale päriselt võtma.
Minu jaoks tähendab see vahel jõe äärde minekut. Panen muud asjad kõrvale ja lihtsalt istun, vaatan vett ja puulehti. Ma ei pea samal ajal midagi saavutama ega lahendama. See ongi puhkus – olla hetkes ja mitte mõelda kogu aeg sellele, mida peaks järgmisena tegema.
Seepärast püüan ka oma kalendrisse jätta vaba ruumi. Kui näen, et töid koguneb järjest juurde, siis tekitan teadlikult aja, kuhu ma midagi muud ei planeeri. Muidu võib juhtuda, et kõik päevad on täis ja iseenda jaoks ei jäägi ruumi.
Meditatsioon ei tähenda minu jaoks alati suletud silmadega paigal istumist. Mõnikord tekib keskendunud ja rahulik hetk kõndides või mõne lihtsa tegevuse juures. Näiteks käsitööd tehes võib inimene olla nii tegevuse sees, et ta ei mõtle samal ajal kümnele muule asjale. Mulle meeldib mõte, et selliseid hetki võiks oma ellu juurde tuua.
Kuidas rasketest olukordadest välja tulla?
Ka minu elus on olnud raskeid aegu, nagu meil kõigil. Ma ei taha jääda nendesse pikaks ajaks kinni ega olla nagu leheke tuules, mida järgmine tuulehoog kaasa viib. Mida paremini ma ennast tunnen, seda varem märkan, mis minuga toimub ja mis aitab mul tasakaalu tagasi leida. Ma tahan osata end ise aidata, et ma ei kaoks oma mure sisse nädalateks või kuudeks.
Mulle meeldib vaimsest tervisest mõelda nagu lihasest. Tuletõrjujad ja kiirabitöötajad harjutavad, kuidas keerulistes olukordades tegutseda. Kui tõeline kriis kätte jõuab, saavad nad toetuda sellele, mida nad on varem õppinud. Ka iseenda märkamist ja enda juurde tagasi tulemist saab harjutada ajal, kui elu on rahulikum, et siis, kui midagi päriselt juhtub, kukuksid enda treenituse tasemele.
See ei tähenda, et rasked olukorrad enam ei puuduta üldse või et peaks kõigega üksi hakkama saama. Küll aga võib enese tundmine aidata märgata, millal on vaja abi, puhkust või mõnda muutust. Minu jaoks on tähtis küsida ka seda, mida saan keerulisest kogemusest õppida. See aitab mul mitte jääda ainult küsimuse juurde, miks see minuga juhtus.
Viimasel ajal on palju juttu paastumisest, talisuplusest ja teistest tervisetrendidest. Kas oled mõnda neist ise proovinud?
Ma ei ole väga hea trendide järgija. Kui mingi raamat, tegevus või mõtteviis on parajasti kõigi huulil, ei tähenda see, et see peab sobima mulle just sel hetkel. Võib-olla jõuan selle juurde hiljem, võib-olla mitte.
Ma kuulan ja vaatan, mis mulle sobib. Võin saada ühest õpetusest või mõttest palju kasu, aga see ei tähenda, et peaksin kõigega nõustuma. Püüan hoida pilgu lahti ja otsustada ise, mis minu eluga kokku läheb. Minu meelest on tähtis mitte võtta kõike üle lihtsalt sellepärast, et keegi teine ütleb, et nii peab.
Mida ütleksid inimesele, kes tunneb, et tal pole enda jaoks aega?
Minul on näiteks aega tohutult palju, või siis isegi müstiliselt palju. Ma lihtsalt valin, kuhu seda kulutan. Kui ma ütlen endale kogu aeg, et mul pole aega, hakkangi märkama kõike, mille jaoks aega ei jätku. Meil kõigil on ööpäevas sama palju tunde. Vahel ütleme, et meil pole aega, aga tegelikult valime, millele selle kulutame.
Mis võib meie vaimset tervist veel mõjutada?
Mulle tundub, et vahel mõõdame oma heaolu selle järgi, kas kellelgi teisel läheb meist halvemini. Kui minul on hästi ainult sellepärast, et sinul läheb halvasti, on see päris kummaline mõõdupuu. Võrdleme end ka naabritega: kellel on parem muruniiduk või rohkem saavutusi. Laste spordivõistlustel rõõmustame esikolmiku üle, aga kas ülejäänud lapsed olid siis vähem tublid? Võiksime endalt küsida, miks me midagi teeme. Kas ma jooksen või käin trennis sellepärast, et see mulle meeldib, või selleks, et olla kellestki parem?
Milliseid põhimõtteid toitumises jälgid?
Mul ei ole väga ranget režiimi. Püüan kuulata oma keha ja märgata, mida ma parasjagu vajan. Kolm-neli aastat tagasi läksin ühel hommikul kohvimasina juurde ja lihtsalt ei tahtnud enam kohvi. Ma ei jätnud seda ise maha, tundus, nagu kohv oleks mu maha jätnud.
Pikkadel ja tihedatel tööpäevadel valin vahel taimetoidu, sest liha seedimine väsitab mind. See ei tähenda, et oleksin taimetoitlane: mõnikord tekib mul jälle kotletiisu ja siis teen neid. Mulle meeldib ka umbes 65-protsendiline šokolaad. Üks asi, mida pean endale meelde tuletama, on vee joomine, kiirel päeval läheb see meelest.
Mis sind igapäevaelus rõõmustab?
Järjest vähem mõtlen sellele, kuidas see, mida ütlen, kellelegi paistab või kuidas keegi võiks minust mõelda. See on vabadus omaette.
Mulle teeb praegu rõõmu see, et saan maale minna…Ma ei vaja alati midagi suurt selleks, et end hästi tunda. Olen õppinud rohkem märkama seda, mis mul juba olemas on. See ei tähenda, et kõik oleks alati hästi või et muresid poleks, aga rõõmu võib leida ka argipäeva väikestest asjadest.
Praegu teeb mulle kõige rohkem rõõmu see, et saan täna maale sõita. Seal on sügis, jõgi ja jäälind, mõned roosid õitsevad veel ning üks külakass on toonud mulle kassipoja. Aga tegelikult on mul nii vähe vaja: mu lapsed on terved, ma ärkan hommikul ja olen ise terve. Mul on lihtsalt tore elus olla.
Millised kolm soovitust annaksid, kuidas enda tervist hoida?
Esiteks, leia võimalus olla voolava vee ääres. Kui reisid, mine võimalusel jõe või mere peale ja vaata ümbrust sealt. Vahel näed tuttavat kohta hoopis teise pilguga.
Teiseks, usalda iseennast ja kuula, mida su sisetunne sulle ütleb. Saginas võib seda häält olla raske kuulda, seepärast tasub vahel korraks peatuda.
Kolmandaks õpi ennast märkama: pane tähele, kuidas sa end tunned ja mida parajasti vajad. Kui mõtted hakkavad keerlema, proovi tähelepanu rahulikult tagasi tuua. Väikesed pausid ja enda jaoks aja võtmine võivad palju muuta.
Foto: Helis Künnap
Kui kasulik see artikkel Sulle oli?
