Tuntud on tähtis roll luuainevahutuses, samas vähem teatakse seost immuunsüsteemi ja lihastööga ning depressiooniga.
Tänapäevane elu ei nõua enam eriti aktiivset füüsilist tööd õues. Seepärast on vähenenud ka päikesekiirguse kontakt ja seeläbi loomuliku D-vitamiini süntees naha kaudu. Teine põhjus on toitumisharjumused. Kõrge loodusliku D-vitamiini sisaldusega saadused näiteks erinevad kalad ja taimsed toiduained nagu seened ei ole kuigi populaarsed. Seda eriti noorte hulgas. Loomulikult peame arvestama ka meie geograafilist asukohta, kus päikesekiirguse tase sügisel ja talvel on D-vitamiini tekkeks ebapiisav. Negatiivset mõju omab ka UV-kaitsega päikesekreemide kasutamine ning riietumistavad. Nende põhjuste kokku liitmisel saamegi olukorra, kus looduslikud allikad on valdavalt minimaliseeritud ning tekib D-vitamiini defitsiit ehk puudulikkus.
Oluline on mõista ka seda, et D-vitamiini ainevahetus on kiire ja vajaduspõhine. Suurematel füüsilistel koormustel vajadus kasvab. Kasvueas on D-vitamiini tasakaalustatud varude olemasolu eriti kriitiline luukasvu tagamiseks ja kvaliteetse luukoe arenemiseks.
Oma olemuselt on D-vitamiin hormoon, millel on palju ülesandeid. Puuduse korral lülitatakse välja alguses vähemolulised ja hiljem juba olulised ülesanded. Tuntud on tähtis roll luuainevahutuses, samas vähem teatakse seost immuunsüsteemi ja lihastööga ning depressiooniga. Tõsise ja pikaajalise vaeguse korral on oht varasemale osteoporoosi (luuhõrenemismurrud vanemas eas, väsimusmurrud noortel) tekkele, samuti kõrgeneb risk viirusinfektsioonidele ja immunhaigustele (näiteks diabeet).
D-VITAMIINI EI SALVESTATA PIKAKS AJAKS
Lühiajaline viibimine puhkusereisil ei pruugi lahendada pikaajalist defitsiiti, sest tekkinud depood kasutatakse suhteliselt kiirelt ära. Võrreldes riikidega Lõuna-Euroopas on meil päikeseliste päevade ja talvi- se päikesekiirguse koguhulk väiksem. Samas on ka lõunapoolsetes riikides oht D-vitamiini defitsiidiks, sest tööharjumused on muutunud ka seal. Paljud on muutunud kodu-kontor-kodu elustiili esindajateks ja vaatamata ilusatele päikeselistele ilmadele on ikkagi defitsiidi tekkerisk olemas.
Eestis läbiviidud (avaldamata materjal) uuringute järgi on loomulikud depood langustrendis juba oktoobri alguses. Märtsiks on need pea täielikult tühjenenud. Praegused teaduslikud seisukohad leiavad, et soovitav on hoida D-vitamiini tase 75 nmol/L või kõrgemal, samas üle 100 nmol/L ei peeta enam olulist lisaefekti andvaks. 75 nmol/L on vajalik kõigi D-vitamiini teadaolevate oluliste funktsioonide täitmiseks. Oluline on proovida hoida sarnast taset kogu aasta. Väga kriitilised on 25 nmol/L või madalamad näitajad. Seda nimetatakse kriitiliseks defitsiidiks.
ERINEVAD VAJADUSED
D-vitamiin on rasvlahustuv ning ülekaalulistel on sageli D-vitamiini verenäitajad madalad, kuid rasvkoes on ladestunud varud suured. Rasvkoest kättesaamine on sellistel isikutel keeruline halva verevarustuse tõttu. Samas tuleb kindlasti kiirel kaalulangetamisel olla ettevaatlik, kuna siis vabaneb rasvkoesse ladestunud D-vitamiin ning lisamanustamisel võib tekkida üledoseerimine. Probleemiks on ka keerukad dieedid, kus on piiratud rasvade sisaldust toidus või vastupidi, kus on liiga kõrge rasvasisaldusega toidud.
Kõrgemas vanuses on D-vitamiini vajadus sarnane täiskasvanuga, välja arvatud üle 70 eluaastastel, siis on päevane soovitav annus natuke kõrgem. Lastel on vajalikud päevaannused umbes kolmandiku kuni poole võrra väiksemad kui täiskasvanul. Nende vajadused on väiksemad, kuna lapse kehakaal on väiksem ja ainevahetus teistsugune võrreldes täiskasvanutega. Eestis on kasutusel rahvusvahelised soovitused D-vitamiini manustamiseks eagruppide kaupa. Soovitavad profülaktilised päevaannused on järgmised: alla aastane laps 400 IU-d, ühe kuni kolme aastane laps 600 IU-d ja maksimaalselt 2500 IU-d, nelja kuni kaheksa aastane laps 600 IU-d ja maksimaalselt 3000 IU-d. Meestele ja naistele vanuses 9-70 eluaastat soovitatakse 600 IU-d ja maksimaalselt 4000 IU-d ning 70+ 800 IU-d ja maksimaalselt 4000 IUd. Maksimaalse annuse all mõistetakse tänapäevaste seisukohtade järgi ohutut profülaktilise tarvitamise ülempiiri.
Selleks, et olla tervem ja tunda ennast hästi on kindlasti oluline teada oma loomulikku D-vitamiini taset ja vajalikku lisamanustamise vajadust. See on kõigil natuke erinev.
