Search

Neuroloog selgitab: kas oled peavalu rohtudega liiale läinud? Lihtne valem annab vastuse!

Kui kuulud ka nende inimeste hulka, kellel esineb peavalusid, siis siit artiklist saad teada, mis tüüpi peavaludega võib sinu puhul tegemist olla ning kuidas saaksid ennast parimal moel aidata. Neuroloog dr Mark Braschinsky annab vastuse ka küsimustele, kui sagedasti võib valuvaigisteid tarbida.
Young,Frustrated,Woman,Working,At,Office,Desk,In,Front,Of

Rusikareegel on, et valuvaigisteid ei tohi võtta sagedamini kui 10 päeva kuus

Millised peavalu tüübid on kõige sagedasemad ja kuidas neid eristada?

Kui me võtame kõikvõimalikud peavalu põhjused, siis laias laastus võime need jaotada kahte suurde gruppi. Üks grupp on nii öelda esmased peavalud, kus peavalu ongi selle haiguse põhiline väljendus ja seda esineb 90% kõikidest peavaludest. Ülejäänud 10% on sekundaarsed ehk teisesed peavalud, mille puhul mingi muu haigus avaldub niimoodi, et muude sümptomite kõrval on üks kaasuvatest sümptomitest peavalu.

Aga kuidas neid eristada, kuna valu on subjektiivne? Iga inimese valu saab tunda vaid tema ise. Et paremini mõista, võtab tervishoiu spetsialist anamneesi, küsitleb patsienti. Siinkohal on valu enda kirjeldamine hästi oluline– kust valutab, kui tugevalt valutab, mis iseloomuga on valu. Kindlasti tahame teada kaasuvaid sümptomeid, mis tulevad ja lähevad peavalu hoogudega.

Mis vahe on migreenil ja peavalul?

Eestis esineb pingetüüpi peavalu ja migreene võrdse sagedusega. Kui võtame välismaal tehtud uuringud, siis nende puhul on pingetüüpi peavalu sagedasem kui migreen. Pingetüüpi peavalu peetakse healoomuliseks probleemiks ja sellest väike protsent, 2-4, võib olla kroonilisi vorme. Need on need, mis hakkavad mõjutama inimese elukvaliteeti ja toimetulekut.

Pingepeavalu tüüpide puhul kõige tavalisemalt valutab terve pea ja valu on selline suruva iseloomuga ning tavaliselt kerge kuni mõõduka intensiivsusega. Tavaliselt inimene võib selliseid peavalusid oma elu jooksul korduvalt kogeda ja kaasuvaid sümptome sellega ei esine.

Migreeni puhul on aga vastupidi, lisaks peavalule esineb ka kaasuvaid sümptomeid. Samuti on valu erinev pingetüüpi peavalust. See on ühepoolne, pulseeriva või sellise tuksuva iseloomuga, intensiivsuselt mõõdukalt tugev kuni väga tugev. Ja kaasuvatest sümptomitest kõige sagedasemad on iiveldus, oksendamine, valguse- ja müra talumatus, sageli ka lõhnade talumatus. Hoogude ajal ei taluta füüsilisi aktiivsust. See on selline tüüpiline migreeni kirjeldus.

Milliste sümptomitega peaks kaaluma arsti poole pöördumist?

Siin võib rääkida sümptomitest kahes valguses. Esiteks, kuidas ära tunda neid potentsiaalselt ohtlikke sekundaarseid peavalusid ehk see 10% kõikidest peavaludest, mille puhul mingi muu haigus avaldub koos peavaluga. Seal on punased lipud, mida arst kindlasti patsiendilt küsib. Näiteks, kas esineb öised peavalud koos oksendamisega, mis vastu hommikut inimest ülesse ajavad. Ohumärgiks on ka uued peavalud, mis tekivad vanemad eas. Siiski, mitte kõik sekundaarsed peavalud pole ohtlikud. Mõni kaasneb näiteks viirusinfektsiooniga ja on täiesti tavaline.

Teiseks, kui inimene tunneb esmaste peavalude puhul, et neil on mõju tema elukvaliteedile ehk ta tunneb, et need vähendavad tema toimetulekut, siis tuleb otsida abi. Viimasel ajal on tulnud juurde palju uusi ja efektiivseid võimalusi, millega saame aidata, seega kindlasti tasub tervishoiu spetsialisti poole pöörduda.

Millised on esmaabi võtted, mida peavalu puhul soovitate?

Igal peavalul on oma kõige efektiivsem ravi. Pingetüüpi peavalu puhul pole isegi mitte vaja alati rohtu võtta. Sageli võib selline peavalu olla tingitud füüsiliselt passiivsest eluviisist. Inimene istub tundide viisi sundasendis või arvuti taga. Sellega kaasub õlavöötme kaelalihaste pinge, mis transformeerub pingetüüpi peavaluks ja sageli piisab sellest, kui inimene tõuseb püsti ja liigutab ennast või teeb pea ja kaela harjutusi.

Loomulikult on ka teinekord tabletti vaja võtta. Migreenivaldkonnas on praegu mitu uut ravimigruppi, mis on valuvaigistid, aga nad on vaid migreeni valguvaigistid, need ei aita teiste valude leevendamisel.

Kõige olulisem on jälgida ennast. Me soovitame alati pidada peavalupäevikut. See annab head infot selle kohta, mis iseloomuga peavalu on ja kui sage see on. Sealt tuleb ka välja kui sageli inimene võtab valuvaigisteid ja mis võib peavalusid vallandada. Läbi selle õpib inimene ennast ise paremini aitama.

Kust jookseb piir valuvaigistite liigse tarvitamise ja õige kasutamise vahel?

On oluline teada, et mitte kõik valuvaigistid ei sobi esmaste peavalude raviks. Näiteks opioidid ehk morfiini laadsed vaigistid. Seda gruppi soovitame esmaste peavalude ravis täielikult vältida. Selle taga on teatud patofüsioloogilised ehk haiguste mehhanisme puudutavad põhjused. Opioidsed valuvaigistid on ka kõrgema kõrvaltoimete riskiga. Nii vahetute kõrvaltoimete kui ka pikaajaliste kõrvalmõjude seisukohalt.

Paratsetamool on universaalne valuvaigisti, mida saab soovitada. Migreeni puhul on kättesaadavad kaks erinevat gruppi ravimeid, aga need on retseptirohud.

Kui valuvaigisteid võtta, siis on oluline võtta õige annus. Sellega ei tasu liiga madalale minna, sest siis need ei pruugi aidata. Samuti on oluline õige ajastus. Mida varem võtate, seda parem! Kui tunnete, et valu hakkab tulema, siis on õige hetk võtta valuvaigisti. Nii ta töötab kõige efektiivsemalt.

Kindlasti tuleb jälgida ööpäevaseid annuseid, mida ületada ei tohi. Igal ravimil on see oma. Kui võtta valuvaigisteid liiga sageli, siis võib lisaks esmasele peavalule kujuneda välja ka teisene peavalu, mida me nimetame ravimite liigtarvitamisest tekkinud krooniliseks peavaluks. Rusikareegel on, et valuvaigisteid ei tohi võtta sagedamini kui 10 päeva kuus. Võibolla osadel on lihtsam jälgida seda nädalate kaupa ehk sellisel juhul ei tohiks valuvaigistit võtta rohkem kui kaks korda nädalas.

Lihtsam on valuvaigistite kasutamist jälgida peavalupäevikust. Lisaks vanadele klassikalistele on nüüd olemas ka digitaalsed lahendused. Kõige uuem on selline, kus patsient täidab nutirakenduses andmed ja need liiguvad automaatselt tema raviarsti töölauale. See on kasutusel näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumis ja selle nimi on Migreventsion.

Millist rolli mängivad peavalude puhul une kestus ja kvaliteet?

Esmaste peavalude ja unehäirete vaheline seos on teada aastaid ja see on mõlemasuunaline ehk inimesed, kellel on sagedased esmased peavalud, neil esineb ka sagedamini unehäireid ning vastupidi. Regulaarne ja piisav uni on üks olulisemaid soovitusi.
Väga sageli piisab sellest, et normaliseerime inimese und ja selle arvelt võib osa peavalusid jääda olemata. Lisaks on teada ka see, et teatud muutused unerežiimis võivad provotseerida peavalude tekkimist. Üks väga sage näide kliinilisest praktikast näeb selline välja, et inimene, kes käib tööpäevadel tööl, magab x arvu tunde, otsustab nädalavahetusel kauem magada, et kompenseerida unepuudust, mis on nädala sees tekkinud. On inimesi, kellel see tekitab peavalu ehk liigne magamine pole ka hea. Võtmesõna siin on optimaalne uni. Kõige parem on iga päev minna umbes samal ajal magama ja magada umbes sama arv tunde.

Milline on füüsilise aktiivsuse roll peavalu ennetamisel ja leevendamisel?

Füüsiliselt aktiivne eluviis omab ennetavat toimet ja päris tugevat. See kehtib eelkõige pingetüüpi peavalude ja migreeni profülaktikas. Selle taga on meie aju füsioloogia, sest inimene on loodud aktiivseks olendiks. Kui me oleme füüsiliselt aktiivsed, siis meie aju hakkab tootma loomulikke valuvaigisteid, mille tulemusena valulävi tõuseb ja osa peavalusid jääb olemata.
Kui inimene on füüsiliselt passiivne, siis tema kaela- ja õlavöötme lihased on pinges ja see vallandab pingetüüpi peavalusid. Kui inimene muudab oma elustiili aktiivsemaks, siis on tal ka palju vähem pingetüüpi peavalusid.

Kas on ka selliseid treeninguid, mis võivad peavalu tekitada või hullemaks muuta?

See sõltub konkreetsest patsiendist. Kui inimesel on sagedased pingetüüpi peavalud, mille puhul tavaliselt soovitamegi spetsiaalseid kaelalihaste harjutusi, siis teatud patsiendid tunnevad, et mingit tüüpi füüsiline aktiivsus vastupidi hoopis provotseerib peavalusid. Üks sagedasemaid näiteid on jalgrattasõit. Õlavööde on siis sõidu ajal pinges ja sundasendis. Kes tegelevad jalgrattaspordiga, siis meie füsioterapeudid õpetavad nii enne kui pärast koormust spetsiaalseid harjutusi, et pingepeavalusid vältida.

Harva esinev esmane peavalu on pingutuspeavalu. Nendel inimestel hakkab pea valutama siis, kui ta saab füüsilist koormust. See pole siiski väga levinud haigus.

Kas on olemas teatud jooke või sööke, mis võivad vallandada peavalu teket või seda hullemaks muuta?

Migreeni patsiendi leiavad sageli, et teatud toiduained vallandavad migreene. See on äärmiselt individuaalne. Laiemas mõttes on ka toiduaineid, mis võivad otseselt peavaludele mõjuda, näiteks üks väga levinud näide on kofeiin. Me teame, et kofeiinil on nõrgad valuvaigistavad omadused. Osad uuringud on leidnud kohvil teatud ajurakke kaitsvaid omadusi, aga sagedaste või krooniliste peavalude kannatajate seas on leitud, et sage kofeiini tarbimine suurendab peavalude sagedust. See toimib tänu sellele, et kohvil on nõrgad valuvaigistavad omadused. Näiteks inimesel on migreenid või peavalud ja kui ta sageli tarbib kofeiini ning seda suurtes kogustest, siis aju saab sellest niimoodi aru, et me nagu võtaks koguaeg valuvaigistit. Ja valuvaigistite liigtarvitamine soodustab peavalude liigsagenemist. Ohutu kogus kofeiini ööpäevas on 100 mg.

Aga kas on olemas toiduaineid või jooke, mis võiksid leevendada või ennetada peavalusid?

Hea kolleeg professor Toomas Toomsoo, kes samuti tegeleb peavalu valdkonnaga, on publitseerinud raamatu, mis käsitleb toitumise aspekte peavalude puhul, keskendudes eeskätt migreenile. Mõned toidud võivad meie ajus olevale valuvastasele süsteemile positiivselt mõjuda ehk tugevdada seda. Näiteks ingveril on valu ennetav toime migreenile ja sagedastele peavaludele. Toidulisanditest mõjuvad hästi B-grupi vitamiinid ja Q10. D-vitamiini puudusel ja peavalude sagenemisel on üksikud uuringud leidnud seose.

Kas magneesium aitab migreene ja peavalusid ennetada?

Jah, tal on ennetav mõju. Mõnedes riikides on magneesium juba ka ravijuhendites sees, kuna sellel on piisavalt teaduslikke uuringuid ja tõestust. Kui magneesiumi on organismis vähe, on sagedasemad migreenihood ja pingepeavalud. Muuseas, ka magneesiumi puuduse üks sümptomeid võib olla peavalu. See on siis sekundaarne peavalu ehk tingitud magneesiumi puudulikkusest. Magneesiumi on seostatud ka sellise migreeni sümptomiga nagu migreeniaura. Selle korral tekivad inimese ajukoores teatud muutused, mis on seotud närvirakkude membraanidel olevate ioonidega ja seal mängib rolli magneesium, mis aitab stabiliseerida neid rakumembraane.
Samuti on uuritud, kuidas magneesium aitab peavalude vastu ka väljaspool ajukoort. On leitud, et magneesium võib olla ka seotud teatud ainete balanseerimisega, mis omakorda võivad põhjustada peavalusid kui need on tasakaalust väljas. Magneesium on ohutu ja hea lähenemine.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Seotud artiklid

Mida spetsialistid räägivad

Liitu meie uudiskirjaga

syda

Liitu Tervisemeetri uudiskirjaga ja saa osa värskemate terviseuudistega ja videointervjuudega

Liitumisega kinnitad, et oled tutvunud Tervisemeeter Meedia üldiste privaattingimustega ning nõustud kasutustingimustega