Silmade jaoks on puhkus, kui vaatame kaugusesse, koormus aga lähedale vaatamine.
Et elame parasvöötmes, kus päikeselisi päevi napib, siis ka päikeseprillide kasutamisel on silmaarsti nõuanded individuaalsed.
Rusikareegel on, et kui päikesevalgus tundub nii ere, et ajab kissitama, võiks ikka päikeseprillid ette panna. Inimeste valgustundlikkus on erinev ja just enda enesetundest peakski lähtuma. Kui päikeseprille kasutada, võiks jälgida, et need oleksid UV kiirguskaitsega. Lapsevanemad küsivad, kas ka väiksele lapsele on vaja päikeseprillid ette panna. Kui alt ei peegelda valgus (näiteks lumel või veepinnal viibides), siis tegelikult lastele piisab laia äärega mütsist või nokkmütsist. Kui aga laps on valgustundlik, võib lisaks mütsile päikeselisel rannapäeval ka päikeseprillid ette panna. UV-kiirguse suhtes ettevaatlik peab olema merel või järvel-jõel viibides, samuti mägedes ja talvel päikeselise ilmaga lumel liikudes.
SUVINE OHT – OKSAD JA LENDAV LIIV
Päikeseprillide kandmine on oluline ka autot juhtides. Inimeste valguse heleduse taluvus on erinev – mõnele tundub juba pilves ilmaga, et valgus on liiga ere ja peaks prillid ette panema. Teine inimene käib päikesevalgel ja ei tunne, et peaks prille kandma, kuni päike otse silma ei paista. Kui me ei vaata otse päikesesse või ei matka kõrgel lumistes mägedes, siis otsest päikesekahjustust silmadele ei teki. Siiski võiksid mõelda korralike päikeseprillide soetamise peale need, kes teevad veesporti või töötavad merel.
Eraldi teema on kaitseprillid, sest nii kevadel kui suvel on väga palju silmavigastusi aias puude ja põõsaste okstega, samuti lendava liivaga või ratturitel metsas ringi sõites. Et meie suvi on lühike ja päikeselisi päevi pole aastas väga palju, soovitan iga hea ilmaga võimalikult palju õues liikuda. Laste silmade tervise jaoks on see eriti oluline.
Näeme küll suvel rohkem silmatraumasid, kuid üldiselt on silmade tervise seisukohalt suvi ikka väga hea aeg Põhjamaa kliimas. Raske on võibolla vaid neil, kes kannatavad allergiate all, sest kevadel ja suvel on palju puid ja põõsaid õitsemas.
KUIV ÕHK JA EKRAANID KURNAVAD
Pigem avaldavad silmade tervisele halba mõju köetud õhk ja pidev ekraanide vaatamine, millega kaasneb silmade kuivus ja ülepinge. Kui vaatad õhtuni sinist ekraani, soodustab see ööpäevase rütmi, nii-öelda tsirkaadilise kõikumise häireid. Tervisele on õues päevavalguse käes viibimine A ja O – nii silmade, meeleolu kui vaimu arengu seisukohast.
Kui inimesed istuvad palju toas, vaatavad ekraane, õhuniiskus on madal – selliste elustiilist tingitud kaebuste tõttu pöördutakse silmaarstide poole kogu aeg. Silmad kipuvad väsima ja on ülepinges. Samuti tekitab probleeme silmade kuivus.
Ka koduõppel lastel võib tekkida silmade ülekoormus – silmi puhatakse liiga vähe.
Sel puhul on oluline kasutada prille, kui need on lapsele määratud, ja kontrollida aasta-kahe tagant üle, kas prillinumbrid on muutunud ja on vaja tellida uued prillid. Vanemad on enamasti tublid ja laste probleeme märgatakse.
Kui täiskasvanu silmad väsivad ja enam hästi ei näe, tasub alati pöörduda prillipoodi, kus saab kontrollida nägemisteravust ja mõõta silmarõhku. Optometristid on nutikad ja oskavad tihti soovitada, kas peaks pöörduma silmaarsti poole või saab mure prillipoes lahendada.
Tihti uurivad lapsevanemad silmaarstilt, kui kaua võiks laps ekraane vaadata. Kui tegu on vanema lasteaialapsega, siis maksimaalne ekraaniaeg kokku nii televiisori, nutitelefoni kui arvuti vaatamiseks ei tohiks ulatuda üle kahe tunni ööpäevas. Alla kaheaastase lapse võiks kõigist ekraanidest eemal hoida.
Kooliealise lapse puhul sõltub ekraanide vaatamise soovituslik aeg õppeastmest. Igal juhul praegusel koduõppel on ekraanide vaatamist lastel õppetööl väga palju, seega vaba aja tegevused võiksid hõlmata pigem liikumist ja ekraanidest eemal olemist.
Täiskasvanute puhul on silmade lähedale vaatamise koormuse taluvus erinev. Kellel silmad kiiremini väsivad, peavad rohkem kaugusesse vaatama ja kunstpisaraid kasutama. Ka täiskasvanud peaksid andma silmadele puhkust lähitööst nii palju kui võimalik. Kindlasti tuleb kodus ja töökohas mõõta õhuniiskust – on suur probleem, et meie toad on liiga kuivad talvisel kütteperioodil. Silmad lähevad punaseks ja hakkavad kipitama. Siis on abiks niisutustilgad.
Võimalusel tuleks nii suurtel kui väikestel vahepeal minna õue jalutama, jooksma, et toast välja saada. Silmadele on puhkus, kui vaatame kaugusesse, koormus aga kogu lähedale vaatamine. Kui on võimalus, tuleks sättida töölaud nii, et saaks aknast välja vaadata vaheldumisi ekraani vaatamisega. Väikesed aknata sundventilatsiooniga toad on kõige suurem nuhtlus silmadele, neid oleks targem vältida.
Ajalooraamatutesse peaks jääma ka arvamus, et silmi tuleb puhata prillideta. Kui inimesele on prillid määratud, soovitatakse neid ikkagi kanda. See aitab vältida olukorda, kus lõpuks on nägemine suurest ülepingest udune nii kaugele kui lähedale ja tundub, et ükski prill enam ei aita. Kui inimene kannab õigeid prille, siis see vähendab silmade pinget ja ülekoormust. Samuti vähendavad ekraanidest eemaldumine, sundasendist välja tulemine ja vabas õhus liikumine pingeid õlavöötmes ja seljas ning pingepeavalusid.
Kauni kevade saabumise puhul võiksid kõik pereliikmed nutitelefonid käest panna ja minna värskesse õhku liikuma!
Silmadele on eriti head mustikad
Hea tervise eeldus on tasakaalustatud ja toitaineterikas toit. Südameapteegi proviisor Herge Tiisvelti sõnul on silmade tervise jaoks kõige olulisemad antioksüdandid C-vitamiinis, E-vitamiinis, A-vitamiinis, aga ka seleen, tsink, luteiin ja seaksantiin.
Seleen ja tsink aitavad kaitsta silma võrkkesta. Peale selle on mineraale vaja teiste oluliste silmavitamiinide nagu A- ja E-vitamiini imenduseks. Lisaks aitab seleen ära hoida halli kae teket. Parimateks seleeni allikateks on parapähkel, päevalilleseemned, maks, kalad ja mereannid. Tsingi allikad on pähklid, mandlid, oad, teraviljad, kõrvits, päevalilleseemned, austrid ja enamik loomsetest valkudest.
A-vitamiin mängib eriliselt rolli hämaras paremini nägemiseks. Niisamuti aitab see ennetada vanusega seotud kollatähni kärbumist. «See on peamine vanemaealiste nägemiskao põhjus, millele on iseloomulik objektide vaatamist segav nägemisvälja keskel asuv tume laik või udused täpid,» räägib proviisor. Lisaks aitab A-vitamiin ennetada ja ravida kuiva silma sündroomi. A-vitamiini allikad on peamiselt loomset päritolu toidud, näiteks rasvane piim, munakollane, koor, juust, kala- ja loomamaks.
E-vitamiin kaitseb eelkõige keha rasvu sisaldavaid kudesid, toetab organismis seleeni toimet ja suurendab A-vitamiini mõju. E-vitamiini peamised allikad on proviisori sõnul munad, mereannid, kala, mandlid, päevalilleseemned, maapähklid, nisuiduõli, sojauba, idud, teraviljasaadused ja spinat.
C-vitamiin toetab silmades olevaid veresooni, tagades nende elastsuse ja takistades kae moodustumist. C-vitamiini allikad on paprika, mustsõstar, kibuvitsamarjad, astelpajumarjad, mustikad, kartul, aedmaasikas
ja õun. Lisaks kaalikas, redis, tsitruselised, rohelised lehtviljad, kapsas, brokoli, tomat, munad, piim, juust ja maks.
Luteiin ja zeaksantiin kaitsevad silmi kahjuliku UV-kiirguse eest ja ennetavad silmahaigusi. Luteiini võib leida taimedest ja munakollasest ning zeaksantiini maisist, virsikutest, saialilleõitest ja munarebust. Veel on head luteiini ja zeaksantiini allikad lehtkapsas, spinat ja brokoli.
Oomega-3-rasvhapped on olulised silma võrkkesta arenguks imikueas ning normaalse nägemisfunktsiooni säilitamiseks täiskasvanud eas. Oomega3-rasvhapete põhilised allikad on heeringas, makrell, sardiinid, tuunikala, forell, austrid, anšoovised, lõhe, angerjas, munakollased, tšiiaseemned, sojaoad, kanepiseemned ja -õli, kreeka pähklid ning linaseemned ja -õli.
Proviisori sõnul on silmadele eriti head mustikad. «Mustikad pakatavad silmadele vajalikest komponentidest: C-vitamiinist, A-vitamiinist, vasest ja tsingist,» ütleb Tiisvelt.
Apteegiriiulilt leiab silmadele sobivaid kombinatsioonpreparaate. «Uuringud ütlevad, et toidulisandid, mis sisaldavad C-vitamiini, E-vitamiini, tsink, vask, beetakaroteeni, luteiini, zeaksantiini või oomega-3-rasvhappeid, võivad vähendada silmapõhja lupjumist ehk kollatähni kärbumise ealist riski,» ütleb Tiisvelt.
