Igasugune kogus alkoholi kahjustab südamelihast ning vähendab selle võimet organismi verega varustada.
Sageli ei seostata alkoholist põhjustatud terviseriske südame ja veresoontega, vaid pigem maksaga. Levib isegi müüt, et alkohoolikul lupjumist ei teki või alkohol uhub lubja veresoonte seinast välja.
Tegelikult kaasnevad alkoholi rohke tarvitamisega äkksurmad, suitsiidid, autoõnnetused, kõrgenenud vererõhk, ajuinsuldi riski tõus, ka pahaloomuliste kasvajate sagenemine jne. Siiski on ateroskleroosi preventsioonis mõõdukas tõendus selle kohta, et mõõdukas alkoholitarbimine (10–30 grammi absoluutset alkoholi päevas) vähendab südameinfarkti riski. Selline pidev (väga) tagasihoidlikus
koguses (üks kuni kaks klaasi veini toidu kõrvale) tarbimine on iseloomulik Vahemeremaadele.
Palju on räägitud niinimetatud prantsuse paradoksist: kuigi Prantsiusmaal tarbitakse rohkelt loomseid rasvu (eriti populaarsed on rasvased juustud), on seal südameinfarkti väga vähe ja keskmine eluiga kõrgemaid maailmas. Põhjuseks peetakse just mõõdukas koguses regulaarset punase veini joomist. Punane vein omab valge ees eelist kõrgema antioksüdantide sisaldusega. Oksüdatiivne stress, mille olulised põhjustajad on muuhulgas suitsetamine ja vaimne ülepinge, muudab «halva kolesterooli» oksüdeeritud ehk hapendatud «halvaks kolesterooliks». Just viimane kahjustab arterite seina ja põhjustab lubjastumise, trombitekke ja infarkti. Punase veini kaitsva toime komponendid on ka «hea kolesterooli» taseme tõstmine ja trombitekke ohu langus.
Punase veini lupjumisvastase toime osas on läbi viidud loomkatseid rottidel ja küülikutel. Väga rohke kolesteroolisisaldava toiduga tekib neil kiiresti arterite lupjumine. Selle vastu kaitsevad nii regulaarne mõõdukas kogus alkoholi kui ka punase veini ekstrakt, millest on alkohol eraldatud. Punase veini toime on mõlema summa. Lisaks on punasel veini leitud südamelihast kaitsev toime. Äsja ilmunud artikkel näitab rottidel infarktitsooni vähenemist viinamarjakestades sisalduvate polüfenoolide toimel. Polüfenoolid toimivad antioksüdantidena ja vähendavad organismis vabade radikaalide kahjustavat toimet. Seega viinamarjamahl ja punane vein on selles aspektis kasulikud. Kahjuks ei ole Eestis antioksüdantide sisaldus toidus piisav, mille peamised põhjused on juur- ja puuviljade ebapiisav tarbimine, eriti meestel.
Rohke alkoholitarbimine on aga südamele igal juhul halb. Aspiriini kasutajatel suureneb alkoholi toimel maoverejooksu oht. Alkohol tekitab südame elektrilise ebastabiilsuse, mis võib aktiveerida eluohtlikud rütmihäired. Eriti ohtlik on see inimestel, kellel esinevad rütmihäired ka ilma alkoholita ja südame elektrisüsteemi kaasasündinud häirete korral. Rohke alkoholitarbimine on energiajookide ja suitsetamise kõrval väga oluline südame rütmihäirete käivitaja. Kõige sagedasemad on ekstrasüstolid ehk vahelöögid, südamepuperdamine ja kodade virvendusarütmia.
Kodade virvendusarütmia puhul on südame rütm täiesti kaootiline, sageli ülikiire, kaasnevad õhupuudus, pearinglus, minestustunne, suur väsimus ja hirmutunne. Sellist seisundit on ajalooliselt nimetatud ka südame deliiriumiks. Sellised sümptomid tekivad järsult ja võivad ka ise mööduda. Kui kodade virvendusarütmia jääb püsima, kaasneb sellega tunduvalt väheefektiivsem südametöö (kojad ei võta enam verepumpamisest osa) ja trombitekke oht südame kodades. Kõige ohtlikum tüsistus on ajuinsuldi teke, kui tromb pääseb südame sisepinnalt lahti. Selle tagajärjel tekkiv insult on väga raskete tagajärgedega (kõnehäire, halvatus) ja see vajab keerukat ja pikaaegset ravi.
Rohke alkoholitarbimine tõstab vererasvade, eriti triglütseriidide taset. Samuti suureneb alkoholi tarbimise järgsel päeval oluliselt trombioht (esineb niinimetatud vere paksenemine) ja kõrgeneb ohtlikult vererõhk, mis suurendab ajuinsuldi riski. Peame mõtlema ka sellele, et alkoholi kaloraaž (ballastkalorid!) on päris suur. See viib kehakaalu tõusu ja metaboolse sündroomini ning omakorda ateroskleroosi, hüpertensiooni, diabeedi, tromboosi ja lõpuks infarktini. Südant mõjutab ka suur vedelikukoormus (eriti rohkel õlle joomisel), mille tõttu tekivad südame väljavenimine ja südamepuudulikkus.
Igasugune kogus alkoholi kahjustab südamelihast ning vähendab selle võimet organismi verega varustada. Osal patsientidest kujunevad alkohoolne kardiomüopaatia ja raske südamepuudulikkus. Eestis on alkoholitarbimine endiselt üle kümne liitri puhast alkoholi inimese kohta aastas ja see on oluline terviserisk. Maailma Terviseorganisatsiooni hoiatuse kohaselt seab üle kuue liitri alkoholi tarbimine aastas ohtu inimeste tervise ja riigi jätkusuutlikkuse.
Süda ja veresooned on õnnelikud, kui oleme karsked. Alkohol ei ole tervisele ohutu, kuigi on seatud niinimetatud madala riskiga tarvitamise piirid. Mõõdukaks saab pidada alkoholi tarvitamist siis, kui
piirduda ühe-kahe klaasi punase veiniga. Südametervist aitavad tugevdada antioksüdandid, mida saame tasakaalustatud toitumisel, peamiselt puu- ja juurviljade söömisel.
