Näiteks kui oomega-3 rasvhapped laiendavad veresooni, siis oomega-6 rasvhapped ahendavad neid.
Eestis on südame- ja veresoonkonna haigused surmapõhjusena esikohal, moodustades 46 protsenti meeste ja 64 protsenti naiste suremusest. Südamehaigused ja vererõhuprobleemid vähendavad organismi võimet viirusi tõrjuda ja haigusest paraneda. Seetõttu on väga oluline südame eest hoolitseda. Tasakaalus rasvhapetega saab südant, veresooni ja kogu organismi toetada.
Enamasti pole rasvhapped kehas soovituslikus tasakaalus
Enamuse meile vajalikest rasvhapetest suudab organism ise toota, välja arvatud kahte – oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid, mida nimetatakse seetõttu asendamatuteks rasvhapeteks. Neid on oluline saada toidust.
SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann rõhutab, et ei ole nii, et ühed rasvhapped on head ja teised halvad. «Organismi vastupanuvõime erinevatele haigustele ja vaimse tervise seisundi määrab rasvhapete õige suhe.» Rohkesti oomega-6 rasvhappeid sisaldava, tööstuslikult kasvatatud või töödeldud teravilja, liha ja taimeõlide tarbimise tõttu on tänapäeval inimeste toidulaual rasvhapete tasakaal paigast nihkunud. Farmides kasvatatud loomade lihas on vähenenud oomega-3 ja suurenenud oomega-6 rasvhapete sisaldus. Vähe tarvitatakse kala ja mereande, mis on peamised oomega-3 rasvhapete allikad. Oomega-6 ja oomega-3 rasvhapete tarbimise vahekord oli vanasti kaks ühele, aga tänapäeval võib see olla kümme kuni 30 ühele. Oomega-3 ja -6 rasvhapete sünteesirajad organismis on sarnased. Kui saame toiduga ülekaalukalt oomega-6 rasvhappeid, toob see kaasa oomega-3 rasvhapete ebapiisava sisalduse organismi rakkudes. Tervisele optimaalne ja soovituslik rasvhapete suhe rakkudes oleks ligikaudu üks kuni kuus ühele.
«Rasvad käivitavad, reguleerivad ja tasakaalustavad organismis erinevaid protsesse,» ütleb arst. Näiteks kui oomega-3 rasvhapped laiendavad veresooni, siis oomega-6 rasvhapped ahendavad. Kui esimesed alandavad vererõhku, siis teised tõstavad ning kui oomega-3 rasvhapped vähendavad põletikke, siis oomega-6 rasvhapped soodustavad neid.
Põletikulised protsessid on keha loomulik kaitsereaktsioon haigustekitajate, sealhulgas viiruste sissetungi vastu. Need protsessid ei tohi aga domineerida. «Kui oomega-3 ja -6 rasvhapped on organismis tasakaalus, siis toodab keha ülekaalukalt põletikuvastaseid eikosanoide. Kui rasvhapete tasakaal on paigast ära, siis toodetakse rohkesti põletikke soodustavaid faktoreid,» selgitab Glükmann.
Teaduslikud uuringud näitavad, et oomega-3 rasvhapped võivad aidata nii viiruslike haiguste ennetamisel kui ka juba tekkinud haigusest paranemisel. Et oomega-3 rasvhapped on soodsa toimega põletikulise protsessi korral, võivad need aidata ka ägeda kopsupõletiku puhul.
Rasvhapete seos südameveresoonkonna tervisega
Südamehaiguste ja muude põletikuliste protsesside puhul on kehal vaja just oomega-3 rasvhappeid: eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA), mis põletikureaktsioone vaigistaks. Lisaks on tõestatud, et DHA igapäevane tarbimine parandab mälu ja nägemist.
Laboriarsti sõnul on leitud, et inimestel, kellel on oomega-3 rasvhapete EPA ja DHA sisaldus rakkudes piisav, on madalam risk surra südamehaigustesse. Oomega-3 rasvhapped mõjutavad soodsalt südame rütmi ja vähendavad rütmihäirete teket ning alandavad vererõhku. EPA ja DHA aitavad vähendada triglütseriidide sünteesi maksas ja sisaldust veres, pidurdavad ateroskleroosi arengut ja trombooside teket.
Kuidas aru saada, kas rasvhapped on kehas tasakaalus
Oomega-3 rasvhapete puudust võib laboriarsti sõnul kahtlustada halva mälu ja keskendumishäirete, kuivade juuste ja kareda naha ning kuivade ja sügelevate silmade korral. Lisaks võivad puudusele viidata tundlikud rinnad, kõrge vererõhk ja depressioon. Paraku sobivat oomega-3 rasvhapete päevast doosi inimese kaalu järgi arvestada ei saa. Seda saab määrata vaid organismis sisalduvate rasvhapete koguste järgi.
Rasvhapete sisaldust organismis on võimalik määrata vereanalüüsiga. «Et rasvhapete sisaldust veres määratakse erütrotsüütides (punavererakkudes), siis näitavad analüüside tulemused pikaajalisi toitumisharjumusi,» kinnitab laboriarst. Veretesti tasub Glükmanni sõnul teha enne toidulisandi manustamise algust, et näha oma oomega-3 ja -6 suhet ning vajadusel korrata umbes nelja kuu (120 päeva) pärast, kuna selle aja jooksul vererakud uuenevad.
Rasvhapete tasakaalu võiksid arsti sõnul kontrollida inimesed, kes põevad südamehaigust või kellel on kõrgenenud risk südamehaiguse tekkeks (soonte lubjastumine) ja need, kes soovivad südame-veresoonkonna haiguse väljakujunemist ära hoida.
Rasvhapete analüüsi võiksid kaaluda inimesed,
- kellel on veres kõrge triglütseriidide sisaldus,
- kes soovivad minimeerida äkksurma riski,
- naised enne rasedust või raseduse ajal,
- psühhiaatriliste haigustega, näiteks depressiooniga inimesed,
- kellel on kroonilised põletikud,
- kes soovivad vähendada Alzheimeri tõve väljakujunemise riski,
- suhkruhaiged.
Oluline ohutegur südamehaiguste tekkel
Vere kolesteroolitaseme kõrgenemine on südamehaiguste üheks olulisemaks riskiteguriks. Mida kõrgem on vere kolesteroolitase, seda suurem on oht südamehaiguste tekkeks. Kolesterool on muidu elutegevuseks hädavajalik aine, mida saame toidust ja mida sünteesitakse ka meie maksas. Eluks vajalik ja normaalne kolesteroolitase veres on 5,0 mmol/l.
LDL-kolesterool ehk «halb kolesterool» – normaalne alla 3,0 mmol/l – põhjustab kolesterooli ladestumist arterite seintele. Mida rohkem on veres LDL kolesterooli, seda suurem südamehaiguste risk.
HDL-kolesterool ehk «hea kolesterool» – normaalne üle 1,0 mmol/l – aitab organismil vabaneda LDL-kolesteroolist
Kõrgenenud kolesteroolitaseme puhul on esimeseks sammuks toitumistavade teadlik ümberkujundamine. Sel viisil ei alandata ainult kolesteroolitaset, vaid samal ajal normaliseerub ka veresuhkru tase, vererõhk ja väheneb ülekaal.

